Blogi

Kolm kõige sagedasemat küsimust hambakliinikus

21.04.2017

PARIM RAVI UNIMED ÜHENDATUD KLIINIKUTEST

Kevade saabumine toob kaasa mitmeid muutusi: pikemad ja valgemad päevad annavad tegutsemiseks uut energiat ja kodus ning tööl võetakse põhjalikumat sorti suurpuhastus. Nende tegemiste kõrval on paslik otsa vaadata ka enda tervislikule seisundile ja vajadusel ette võtta ennetav või ka sügavam raviprotsess – alustagem näiteks hammastest.

Unimed Ühendatud Kliinikute arstid toovad välja kolm kõige sagedasemat küsimust, millega nende poole pöördutakse. Ja tegu on detailsemate teemadega kui tavapärane hambakontroll või ühe-kahe hambaaugu parandamine. Regulaarne kontrollvisiit hambaarsti juurde ja igapäevane hammaste hügieen on muidugi võtmeks edasiste suuremate probleemide ära hoidmisel. Aga kui kord midagi on juba murekohaks saanud, siis hammaste tervisega seotut ei tohi kunagi alahinnata.

Mu lapse hambad on puseriti. Mida teha?
Mida varem avastada lapsel hambumusanomaalia, seda hõlpsam ja rahakotisõbralikum on seda korrigeerida. Paraku arvavad inimesed sageli ekslikult, et ortodontilist ravi on lapsele võimalik teha alles pärast kõikide piimahammaste vahetumist.

Mitmeid hambumusanomaaliaid saab ravida ja ennetada juba koolieelses või varajases koolieas ning sugugi ei pea ootama hammaste vahetuse lõpuni. Seega võiks esimese ortodontiline konsultatsioon ette võtta 6-7 aastaselt. Ka lapsele, kelle hambumusega näiliselt mingeid probleeme pole, on ortodontiline kontroll vajalik. Selles vanuses lapsed saavad hästi aru, miks peaks hambarida suus sirge olema ja miks on võib-olla selle saavutamiseks vaja kanda ortodontilist aparaati.

Mitte alati ei paista hambumuseprobleemid kogenematule silmale välja ning pealtnäha sirge hambarida ei pruugi veel tähendada seda, et hambumus on korras. Hambumusprobleemidele viitavad ka suur vahe ülemiste ja alumiste hammaste vahel, alumiste hammaste asend ülemistest eespool või see, et hambad ei käi kokku. Kõikide nende probleemide võimalikult varajane avastamine on oluline, sest mida hiljem murega tegelema hakata, seda aeganõudvamad, raskemad ja ka kallimad on ravivõtted. Lihtsam on toimetada ajal, kui lapse lõualuude väljaarenemine pole veel täielikult lõppenud ehk vanuses 9-15 eluaastat.

Esimesel konsultatsioonil tehakse hammastest rõntgenülesvõte ning selle järgi saab arst hinnata jäävhammaste algete olemasolu. Lisaks analüüsitakse hambumust, probleemide korral selgitatakse nende põhjust, erinevaid ravivõimalusi ja nende ajastust. Enamik patsientidest jääb ka edasisele jälgimisele.

Mul on üks hammas puudu. Kas seda saab kuidagi tagasi panna või auku täita?
Kuna hamba täielik eemaldumine koos juurega on üks kõige raskemaid hambatraumasid, siis selle puhul tuleks pöörduda võimalikult kiiresti hambaarsti poole. Olenevalt sellest, kui kaua on hammas suust väljas olnud, võib õnnestuda selle suhu tagasi istutamine.

Tasub kindlasti meelde jätta, et kui puuduva hamba piirkonnale koheselt tähelepanu ei pööra, siis sealses tühimikus tekivad aja jooksul mitmesugused muutused. Kui näiteks alumine purihammas jääb asendamata pika aja jooksul, siis selle tulemusena vastashammas lõikub edasi tekkinud tühimikku, alumised eespurihambad kalduvad tahapoole ja tagumised purihambad jällegi ettepoole defekti suunas.

Kaldunud hammaste ümber võivad tekkida raskesti puhastatavad igemetaskud, mis omakorda võivad viia igemepõletikuni ja sealt edasi juba hammast ümbritseva luu põletikuni. Puuduva hamba piirkonnas tekib aja jooksul nii horisontaalne kui ka vertikaalne luukadu. Hambata suupoolel vähenevad hammastevahelised mälumiskontaktid, mistõttu võib inimene hakata sööma rohkem teise suupoolega. See võib omakorda viia alalõualiigeste vaevusteni.

Isegi kui hammast ei ole võimalik päästa, saab seda alati asendada. Parimaks variandiks võib pidada hamba implanteerimist, st lõualuu sisse kinnitatakse kruvi, millele fikseeritakse kroon. Lisaks on hea võimalus ka hamba asendamine sillaga ehk sisuliselt kinnitatakse uus hammas kroonidega kõrval olevate hammaste külge. Kõne alla tuleb ka puuduva hamba asendamine suust eemaldatava proteesiga.

Ma soovin endale sirget hambarivi ja säravvalget naeratust. Kuidas seda saavutada?
Perfektse nö Hollywood’i hambarivi saavutamiseks tuleks appi võtta laminaadid või lumineerid, mis aitavad luua tervikliku esteetilise naeratuse. Mõlemad on sisuliselt hammaste esipinda katvad imeõhukesed portselankoorikud, mille eesmärk on taastada hammaste ideaalne kuju ja värv. Kui mõni hammas on aga täiesti kulunud või lagunenud, siis tuleb selle taastekitamiseks või korrigeerimiseks teha hambakroon.

Laminaadid kestavad väga kaua ega muuda ajaga värvi ja need näevad välja nii loomulikud, et nende eristamine pärishammastest on praktiliselt võimatu. Lumineerid on üks laminaatide alamliikidest ja valmistatud sama tugevast, ent veel õhemast materjalist kui klassikalised laminaadid. Lumineeride puhul ei pea hambaid prepareerima, lihvima ega kasutama keemilisi aineid. See on nende proteeside juures peamine eelis teiste meetodite ees, sest hambakoed jäävad kahjustamata.

Kergematel juhtudel, st kui patsient laminaate, lumineere või hambakroone ei vaja, võib piisata suuhügienisti tehtavast hammaste profülaktilisest puhastusest. Hammaste soodapesus võiks käia 1-2 korda aastas – see protsess otseselt ei valgenda hambaid, vaid annab tagasi nende loomuliku värvi ja loob valgendava efekti mulje.

Kui patsient soovib saada valgemat hambatooni ja professionaalsest puhastusest jääb väheks, siis on võimalus hambaid valgendada. Selleks on kas hambaravikabinetis teostatav valgendus, mis annab kohese tulemuse või kapevalgendus ehk valgendusmeetod, mida saab patsient ise kodus teha, kuid see võtab aega päevadest nädalateni. Mõlema valgenduse puhul on lõplik tulemus nähtav umbes kahe nädala pärast.

<<Tagasi blogisse