Blogi

Kolesterool – vaenlane või sõber?

25.04.2017

Kõrge kolesteroolitase on üks maailmas üks suuremaid terviseriske. Tasub teada, et selle kõrge tase pole paratamatus, vaid oma valikutega saab päris palju ära teha.

Otseselt ei pea vererasva ehk kolesterooli kartma, sest eksisteerib kahte sorti kolesterooli – halba ja head. Neist viimane on ülivajalik rakkude ehitusmaterjal organismis. Hea kolesterooli sisaldust aitab tõsta kehaline aktiivsus ja ülekaalu vältimine. Nii väheneb ka risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse.

Enamuse kolesteroolist toodab meie keha ise, vaid kolmandiku saame toiduga. Suuremaks mõjuteguriks on liigne toiduenergia ja ülemäärane suhkru tarbimine, samuti vähene letsitiini ning kiudainete sisaldus toidus.

Kolesterooli taset mõjutavad kõige rohkem toiduained, mis sisaldavad palju loomseid ja transrasvu. Viimased tekivad tahkeks muudetud taimsetes rasvades ning nende tarbimine tõstab halva ehk LDL-kolesterooli taset.

Kõrge kolesteroolitaset pole kuidagi enesetunde kaudu tunda ning just see muudab asja ohtlikult salakavalaks. Kui veres on LDL-kolesterooli ülemäära, hakkab veresoonte seintele ladestuma rasva ja hiljem kaltsiumi. Nendest lademetest kujunevad naastud ning rahvakeeli nimetatakse seda seisundit veresoonte lupjumiseks, meditsiiniliselt aga ateroskleroosiks. Protsessi süvenedes hakkab inimene rinnus valu tundma, sest läbi ahenenud veresoonte ei jõua südamesse piisavalt hapnikurikast verd. Tulemuseks on isheemia ehk hapnikunälg ning areneb välja südame isheemiatõbi.

Suurenenud naastud võivad veresoontes ka lõhkeda, rebeneda ning tekitada trombe. Kui tromb tekib südamelihase arterites, on tulemuseks infarkt. Kui aga veresoon ummistub trombi tagajärjes ajus, on tagajärjeks insult ehk ajuinfarkt.

Toitumise ja elustiili roll kolesterooli taseme reguleerijana on märkimisväärne ning ise saab päris palju oma valikutega ära teha. Kui süüa kiudainerikkaid taimi ja oomega-3 rasvhapeterikast kala, siis väheneb arterilubjastuse või põletikuliste protsesside tekkimise tõenäosus. Küüslauk kaitseb aga veresooni, alandades neis rõhku ning vähendades vereliistakute kokkukleepumist ja trombiohtu.

Oma kolesteroolinäitu võiks teada ning soovituslik oleks esmane mõõtmine ära teha 30-aastaselt. Kui perekonnas on esinenud südamehaigusi, siis veelgi varem – juba 20-aastaselt. Tihtipeale haigestuvad südamehaigustesse noorelt just mehed ning nemad peaksid hoolega jälgima oma kehalt tulevaid signaale. Näiteks potentsiprobleeme peetakse esimeseks viiteks veresoonte lupjumisele ja eesootavatele südamehaigustele – nimelt on peenise veresooned väga peenikesed ning lupjumine seal annab ennast varem märku kui mujal organismis.

<<Tagasi blogisse