Nii mõnigi inimene on kogenud tunnet, kuidas pingelisel ajal või stressirohkel reisil olles kõhus keerama hakkab. Kui kõhuvalust saab aga sage ja igapäevane kaaslane, võib tegemist olla hoopis ärritunud soole sündroomiga.

See, et enne eksamit kõht lahti läheb, on täiesti normaalne. Kui aga kõhuvaevused nagu valud, kõhukinnisus või –lahtisus on kestnud juba kuid, siis tasuks sammud seada arstile ning uurida, milles on asi. Oluline on arsti juurde pöördumine just seetõttu, et samalaadsete kaebustega võivad kulgeda ka mitmed teised haigused, näiteks teravilja- või laktoositalumatus. Siis on aga oluline probleemide põhjus välja selgitada, et oleks võimalik haigust ravida. Ärritunud soole sündroom diagnoositakse muid haigusi erinevate uuringutega välistades. Diagnoosimisega tegeleb gastroenteroloog, kelle juurde pääseb perearsti saatekirjaga.

Ärritunud soole sündroom on nähtus, mida tuleb ette igas vanuses inimestel, naistel veidi sagedamini. Sündroomi teke on seotud patsiendi närvisüsteemi tundlikkusega ehk et soolestiku tööd mõjutab stress, hirmud, muretsemine, ärevus.

Sellise diagnoosiga inimene peab püüdma ennast ise aidata, sest ravimeid otseselt polegi – peamine on stressi vähendamine, puhkamine, lõõgastumine ja ka toidulaua ülevaatamine. Kindlasti on kasu füüsilisest pingutusest ja liikumisest, sest ka istuv töö ärritab soolt. Toitumine ärritunud soole sündroomiga on suuresti individuaalne ning patsient peab ise katse-eksituse meetodil välja uurima, millised toiduained talle sobivad ja mis põhjustavad kõhuvaevusi.

Ärritunud soole sündroomist pole võimalik päris lahti saada, kuid mõistlike valikutega ja võimalikult stressivaba eluga saab olukorda leevendada ja kontrolli all hoida. Just ärevuse taltsutamine aitab sellise diagnoosiga patsiendil saavutada parima elukvaliteedi.