UUDISED

Kiirabi koormuse vähendamiseks otsitakse uusi viise hädaabikõnede selekteerimiseks

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

08.04.2018

Uuringud näitavad, et umbes 90 protsenti erakorralise meditsiini osakonda pöördunutest ei vaja edasist haiglaravi ning aasta-aastalt kasvab kiirabi väljakutsete arv ja väga palju on patsiente, kes tegelikult vajaksid hoopis perearsti abi. Olukorra parandamiseks on spetsialistid välja töötamas uut hädaabikõnede selekteerimise metoodikat.

Arvud kinnitavad, et alates 2010. aastast on kiirabile tehtud väljakutsete arv pidevalt kasvanud. Hilisem väljakutsete analüüs näitab, et palju on nn ülereageerimisi, mis omakorda tähendab kalli kiirabiressursi raiskamist, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

“Eestis on kaks korda rohkem kiirabi väljakutseid sama hulga elanike kohta kui Põhjamaades ja Euroopa riikides. See näitab, et umbes pooled patsientidest on sellised, kes saaksid oma mured lahendada perearsti juures või tervisekeskustes. See on rühm, kellega me peaksime paremini tegelema, et tervishoiuressurssi suunata paremini, samas tagada inimeste väärikas teenindus sel hektel kui neil on see probleem selles kohas, mis on neile kõige sobilikum,” rääkis Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas.

Selleks käib juba kolmandat aastat hädaabikõnede analüüsimise uue metoodika väljatöötamine, et paremini selgeks teha, millist abi inimene tegelikult vajab.

Erinevate erialade spetsialistid on uurinud miljoneid hädaabikõnesid ja uurinud teiste riikide praktikaid, et välja töötada just Eestile sobiv algoritm.

“See toob endaga kaasa suuri logistilisi muutusi, tõenäoliselt tuleb oluliselt muuta koolitust, parandada ettevalmistust. See, kuidas asi toimima hakkab, vajab veel tõsisemat piloteerimist ja nagu Tallinna kiirabi juht Raul Adlas ütles, et aastal 2020 või 2021 võiks esimesi vilju noppida,” ütles Tartu kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee.

Suure töökoormusega seisavad silmitsi ka erakorralise meditsiini osakonnad. Põhja-Eesti regionaalhaigla vastuvõtu numbrid näitavad, et 2015. aastal võeti vastu üle 2000 patsiendi rohkem kui aasta varem. Aastal 2016 jõudis EMO-sse 80 104 inimest ja mullu üle 77 000 inimese. Samas eelmise aasta lõpp ja selle aasta esimesed kuud näitavad taas pöördumiste arvu kasvu.

Võiks arvata, et suurem osa patsientidest jõuab EMO-sse öösel ja nädalavahetusel, mil perearstid ei tööta ja apteegid on suletud.

“Valdav osa pöördumisi on päevasel ajal, on nädala sees ja tipp-päevad on esmaspäev ja reede, ei ole laupäev ja pühapäev,” märkis Tartu ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm.

“Kliinikumi EMO-sse pöördub kiirabiga umbes veerand patsientidest, isegi vähem – 22 kuni 23 protsenti aastas. Ülejäänud tulevad ise, osad saatekirjaga (10-12 protsenti) ja ülejäänud tulevad omal jalal ja omal soovil,” lisas ta.

EMO arstid soovitavad kaaluda kõikidele spetsialistidele ühtse triaažisüsteemi kehtestamist, et kõik saaksid ühviisi aru, millistel juhtudel patsient EMO-sse suunata.

Samuti on jätkuvalt kõne all nn mugavusmaksu kehtestamine, juhul kui inimene eelistab perearsti asemel EMO teenuseid.

 

< tagasi Uudised