UUDISED
Kesine uni kallutab lapsed sööma kiirtoitu ja maiustusi
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
14.11.2018
Värske uuring seob napiks jääva uneaja laste ja noorte kehvade toitumisharjumuste ja ekraaniajaga. Mõistagi on tegu mõneti suletud ringiga, sest ka kehva ja lühikese une taga on omakorda ebakvaliteetne toit ja liigne ekraaniaeg.
USA teadlased tegid 2015. aasta kevadel enam kui 177 000 kreeka koolilapse ja -noore hulgas küsitluse, et saada andmeid nende uneaja ning toitumisharjumuste kohta. Selgus, et lapsed, kes magasid öösel liiga vähe:
Ei söönud ka hommikusööki;
Sõid rohkem kiirtoitu;
Sõid regulaarselt maiustusi;
Veetsid rohkem aega ekraane vaadates;
Olid ülekaalulised.
“Keskmiselt 40 protsenti koolilastest magas soovitatud normidest vähem,” ütles uuringu juhtivautor Labros Sidossis, New Jerseys asuva Rutgersi Ülikooli kinesioloogia ja tervise instituudi direktor.
Ameerika Unemeditsiini Akadeemia avaldas 2016. aastal järgmised soovitused laste uneajale:
4–12kuused imikud peaksid magama ööpäeva jooksul kokku 12–16 tundi, seda kokku erinevate uinakute vältel.
1–2aastased lapsed peaksid koos päevauinakutega magama 11–14 tundi ööpäevas.
3–5aastased lapsed peaksid ööpäevas koos päevauinakutega magama 10–13 tundi.
6–12aastased lapsed peaksid ööpäevas magama 9–12 tundi.
13–18aastased teismelised peaksid ööpäevas magama 8–10 tundi.
Need soovitused on tehtud tuginedes erinevatele uuringutele, milles on ilmnenud uneaja pikkuse seos parema keskendumisvõime, tervisekäitumise, õppimise, mälu, emotsionaalse tasakaalu jmt. Määratud normidest rohkem magamisel võib vastavas eagrupis tekitada ka vastupidiseid ilminguid, näiteks vaimse tervise probleeme või ülekaalulisust.
Kuid tuleme tagasi kreeka lastel tehtud uuringu juurde.
Artiklist tuleb välja, et liiglühikest ööund esineb poistel rohkem kui tüdrukutel, vastavalt 42,3 ja 37,3 protsendil uuritutest.
Ebapiisava ööunega teismelised tegid ka vähem aeroobset trenni ning olid vähem füüsiliselt aktiivsed. Siinkohal võib muidugi küsida, kas nende ööuni jäi just ebapiisava füüsilise koormuse tõttu lühemaks, sest keha, mis ei ole füüsiliselt väsinud, ei taha ka nii palju magada.
Teadlasi üllatas aga just väiksemat aeroobset treeningut puudutanud uuringutulemus. Aeroobne treening suurendab pikaajalist vastupidavustreeningu võimekust, see aga eeldab, et kehas on piisavalt energiat vastupidavustreeninguks. Selliseid energiavarusid taastab aga keha ühtlasi magades.
“Seega, lapsed, kes magavad hästi on võib-olla ka just une tõttu päeva jooksul füüsiliselt aktiivsemad ning neil on suurem aeroobse tegevuse võimekus,” selgitas Sidossis.
Kesisemad energiavarud aga võivad omakorda tekitada isusid näiteks süsivesikurikaste (kiir)toitude ja maiustuste järele, millest keha saab kergesti kätte energiat.
Selle uuringu, nagu paljude teiste une ja tervisekäitumise seoseid otsivate teadustööde puhul võib kriitiliselt küsida, mis on põhjus ja mis tagajärg, kuid üks on kindel: laste ja teismeliste une pikkusel on mõju tervisele.
Uuringu autorid annavadki seetõttu soovituse: lapsevanemad, õpetajad ja tervishoiutöötajad peavad senisest enam pöörama tähelepanu sellele, kui palju laps ööpäevas magab, sest kui uni ja tervisekäitumine on omavahel tihedalt seotud, siis kasvavad ebatervislikud une-, toitumis- ja liikumisharjumused sisse juba lapsepõlves ning pikas perspektiivis kasvavad niimoodi peale haiged põlvkonnad.
Artikkel ilmus ajakirjas Journal of Clinical Sleep Medicine.