UUDISED

Irja Lutsar: viis soovitust Eestis HIV-i epideemia peatamiseks

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

11.09.2017

HIV-i epideemia on võimalik Eestis peatada teadlaste abiga, on Tartu ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar veendunud, kuid kui ka sotsiaalministeeriumil on sama huvi, peaks ministeerium panustama teadusuuringutesse.
Paide arvamusfestivalil ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, et teadlased pole palju teinud selleks, et nende uuringutulemused oleksid sisendiks loodavale poliitikale.

Ta sõnas: „Päris kindlasti leiaks sotsiaalministeeriumist kohe tuge uuringud, mis aitaksid leida lahendust, kuidas vähendada süstivate narkomaanide ja HIV-sse nakatunute hulka.“

Tartu ülikooli HIV-i uurimisgrupp on aastaid tegelenud HIV infektsiooni uurimisega. Enamik meie uuringutest on avaldatud teadusajakirjades ja tulemused seega ka kõigile kättesaadavad.

Tõsi, sotsiaalministeeriumi rahastus on sealjuures siiani olnud minimaalne. Toon välja mõne ettepaneku HIV-i epideemia likvideerimiseks Eestis.

Enne aga kümme fakti HIV-i praeguse olukorra kohta:

2017. aastal elab Eestis hinnanguliselt 6000–7000 HIV-positiivset isikut, igal aastal lisandub veel üle 200;
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) defineerib Eesti olukorda kontsentreeritud HIV-i epideemiaks. See tähendab, et HI-viirusesse haigestumus vähemalt ühes riskipopulatsioonis (Eestis on selleks süstivad narkomaanid) ületab viit protsenti.
Eesti HIV-i epideemiat on hästi kirjeldatud ja seda iseloomustab järgnev:
valdav osa HIV-positiivsetest elab kas Tallinnas või Ida Virumaal ja enam kui 70 protsenti räägib emakeelena vene keelt;
üle 60 protsendi on mehed;
HIV-positiivsete keskmine vanus on aasta-aastalt tõusnud. 2016. aastal oli see meestel 34 aastat, naistel 28 aastat;
umbes pooled HIV-positiivsetest on süstivad narkomaanid, kuid viimastel aastatel on tõusnud nende isikute hulk, kes ütlevad olevat nakatunud heteroseksuaalsel teel;
erinevalt Lääne-Euroopast on HIV positiivsete hulgas väga vähe meestega seksivaid mehi;
HIV-positiivsed isikud surevad oluliselt varem kui nendega samavanused HIV-negatiivsed isikud;
enamik HIV-positiivsetest on nakatunud Euroopa mõistes unikaalse viiruse alatüübiga ning peaaegu pooled on värskelt nakatunud ehk nakatunud viimase aasta jooksul.
Positiivse külje pealt võib märkida, et HIV infektsiooni ravi ning testimine on kõigile Eesti elanikele kättesaadav. Senised pingutused on olnud edukad selles mõttes, et epideemia pole laienenud, kuid Eesti on endiselt kõige suurema värskelt nakatunute arvuga Euroopa Liidu riik.

Artikkel täismahus siit.

< tagasi Uudised