UUDISED
Insuliinipumpade maaletooja: hinda dikteerib tootja, Euroopa turg on üks
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
13.07.2018
Kaasaegsete insuliinipumpade, millele diabeedilaste vanemad haigekassa soodustust küsivad, tootja Medtronicu aastaeelarve ületab Eesti riigi oma 2,5 korda. Euroopat vaatleb 30 miljardi dollarilise müügikäibega USA firma ühtse turuna, kuhu hinnaerinevusi lubada ei taheta.
Eesti laste ja noorte diabeedi ühing loodab haigekassalt kuulda pärast aastatepikkuseid läbirääkimisi tänavu viimaks rõõmusõnumit, et kaasaegne insuliinipump, mis diabeedihaige jaoks asendab sisuliselt kõhunääret ja aitab kroonilist haigust kontrolli all hoida, lisatakse soodustarvikute nimekirja. Otsus sõltub läbirääkimistest insuliinipumba maaletoojaga, kes omakorda vahendab tarvikute tootja otsust.
2015. aastast turul olnud 3500-eurone seadeldis, mida diabeedihaiged lapsed vajavad, tuleb praegu soovi korral ise välja osta. Soodustust saab üksnes kümme aastat vanale mudelile, mille töökindlus on uuemast seadmest kehvem.
Meditsiinitarvikute turu gigant
Eestis müüdavaid insuliinipumpasid toodab USA meditsiiniseadmete gigant Medtronic, mille aastane müügikäive ületab 2,5-kordselt Eesti riigieelarvet. Tegemist on maailma suurima meditsiiniseadmete tootjaga, kelle käive ületab isegi Johnson&Johnsoni meditsiinitarvikute äri (ehk arvestamata tarbekeemia ärisuunda). Medtronicu 30 miljardi dollarilisest müügikäibest kaks miljardit moodustavad diabeeditarvikud ehk insuliinipumbad, glükomeetrid, saatjad, sensorid jms.
Seega ei ole Eesti mikroturg, mille vajadus on 70 uut insuliinipumpa aastas, suurtootja jaoks äritegemise koht. Euroopa Liidu turgu võtab tootja ühena, mistõttu suuri erinevusi insuliinipumpade hinnas riigiti ei võimaldata. Tõsi, Ungaris ja Rootsis on hind sajakonna euro võrra väiksem, aga suurusjärgult sama.
Selle ettevõttega loodab Eesti haigekassa jõuda nüüd kokkuleppele insuliinipumpade hinna alandamises Eesti turu jaoks, et saaks omalt poolt tarviku soodusnimekirja võtta, mis võimaldaks diabeetikutest laste peredel seda 90-protsendise soodustusega osta.
Eestis esindab Medtronicut ettevõtte diabeeditoodete maaletooja AB Medical Group Eesti OÜ, kes tootjafirmaga insuliinipumba müügihinnas haigekassa palvel läbirääkimisi peab.
“Meie seda hinda ei kujunda, nemad seda mängu dikteerivad,” viitab maaletoojafirma juhataja Marko Kalle tootjale.
Kalle sõnul jagab osa Euroopa riike neid insuliinipumpasid vajajatele ka tasuta, käive tuleb pumba lisatarvikute müügist, mis moodustab märkimisväärse osa. Nii näiteks on tasuta jagamise ehk riigipoolse täieliku doteerimise teed läinud Šveits ja Hispaania, sama plaani haub ka Leedu. See tähendab, et soetuskulud kannavad maksumaksjad lihtsalt ühiselt.
Maaletooja sõnul pole ei nende ega haigekassa huvi vananenud tehnoloogiat müüa, aga valikuid dikteerib kasin eelarve. “Ega sellist lahendust pole, et kõik oleksid õnnelikud. Raha on haigekassas niikuinii vähe,” tõdeb Kalle.
Läbirääkimiste senist kulgu haigekassaga on ta hinnanud konstruktiivseks, ehkki Medtronicu otsust veel pole.
“Täitsa normaalsed läbirääkimised olid, ei olnud sellist Suur Peeter ja Väike Peeter olukorda,” ütleb Kalle ning nimetab Medtronicu hinnakujundust klassikaliseks kasumiahnuseks. “Nad tahavad siit palju raha.”
Samas peab Kalle tõenäoliseks, et haigekassa taotlus langetada 3500-eurone hind 2500 euroni rahuldatakse.
“Hinnalangus 2500 peale on minu silmis suhteliselt realistlik. Võib-olla mul ei lubata seda kokku leppida, aga ma ei näe, miks ei peaks lubama. Medtronicus ütlevad, et kui saan odavamalt kui teised [Euroopa riikide edasimüüjad], hakkan müüma ka Eestist välja. No pole mõtet üritadagi, nad on nagu selline “normaalne” Eesti riigiasutus, et üks teeb tööd ja kolm jälgivad, kuidas üks teeb tööd,” ütleb maaletooja, viidates tootja tugevale kontrollile edasimüüjate üle.
Teisisõnu, tootja ei taha, et saaks tekkida olukord, kus ühele riigile tehakse hinnaerand, ja siis jõuab soodushinnaga tarvik maaletooja vahendusel ka teistele turgudele. Kuna Euroopa Liidu turg on sisuliselt üks, ongi seda keeruline kontrollida ja keelata.
Kalle ütleb, et tema oleks juba ammu haigekassale positiivse, hinda alandava vastuse andnud, kui see tema teha oleks.
“Olen juba poolteist aastat rääkinud Medtronicule, et mis te lolli mängite, milleks teil seda raha vaja on, andke need pumbad ära. Selle pumba pidamine on kallis, kui sinna see lisatarvikute raha jäetakse, siis me saame hakkama,” viitab Kalle käibele, mis tuleb lisatarvikute müügist. “Proovime leida lahendust.”
Läbirääkimised peaksid lõpule jõudma augusti keskpaigaks.
Kuueastmeline otsustusprotsess
Kalle kirjeldab ka bürokraatiat, mis tarvikute haigekassa soodusnimekirja saamiseks läbida tuleb. Tegemist on protsessiga, mis eeldab kuut allkirja ehk otsust.
Esmalt saadab maaletooja avalduse erialaseltsidele koos rahvusvahelise tõenduspõhisuse dokumentatsiooniga. Seejärel vaatavad erialaseltsid taotluse üle ja kui leiavad, et taotlus on põhjendatud, läheb see edasi haigekassa “veskisse”. “Seal nad vaatavad, et me ei valeta, et tõenduspõhisus on olemas, siis kalkuleerivad, palju raha neil on – üldiselt ei ole üldse,” kirjeldab Kalle.
Kui haigekassa juhatus on nõusoleku andnud, liigub taotlus edasi haigekassa nõukokku kinnitamiseks. Seejärel peab selle kinnitama veel ka valitsus ning viimaks tuleb soodusnimekirja lülitamise kohta sotsiaalministri määrus.