UUDISED

Insuldi tagajärjel sureb aastas 800 inimest

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

06.04.2019

Eestis on aastas kuni 5000 insuldijuhtu, neist umbes 800 lõppevad surmaga. Ka maailmas on insult üks juhtivatest surma põhjustajatest. Selleks, et surmajuhte ja tüsistusi vähendada, on insudihaige kiire haiglasse toimetamine väga tähtis.

Neuroloog Riina Vibo ja veresoontekirurg Heli Järve Tartu Ülikooli Kliinikumist rääkisid “Terevisioonis”, et kuna insult ei põhjusta haigele mingit valu, kipuvad inimesed abiotsimisega viivitama. See on aga väga ohtlik.

Vibo ja Järve, selgitasid, et insult on alati ootamatu haigus ja tekib äkki. “Tavaliselt põhjustab seda tromb, mis suleb ajuarteri või läheb ajuarter katki ja tekib ajusisene verevalandus. Need on kaks põhilist insuldiliik,” rääkis Vibo.

Kõige sagedamini tekib insuldi tagajärjel ühe keha poole halvatus, näiteks võib näolihaste halvatuse tõttu inimesel suu viltu vajuda ja tekkida kõnehäire.

“Nende sümptomite äratundmine on väga tähtis, sest insuldi korral tuleb väga kiiresti tegutseda. Kiirabi tuleks kutsuda kohe, kui kellelgi sellised sümptomid tekivad. Mida rutem jõuab patsient haiglasse, seda rutem saame teda aidata ja seda suurema tõenäosusega saab ta terveks,” rääkis neuroloog Vibo.

Arstid saavad selliseid patsiente aidata kõige rohkem esimeste tundide jooksul pärast insulti. Vibo sõnul näitavad uuringud, et mida varem patsient abini jõuab, seda parem on ravi tulemus. Väga kiire reageerimise korral on võimalik ka täielik tervenemine.

Insult on haigus, millel on väga palju riskitegureid ja eri põhjusi. “Meie üldine sõnum on, et kui teil on kroonilisi haigusi, siis tuleb neid korralikult ravida, näiteks vererõhku ja kõrget kolesteroolitaset, suhkruhaigust. Mida paremini on need haigus kontrolli all, seda väiksem on tõenäosus insuldi tekkeks,” rääkis Vibo.

Viiendik insultidest tekib veresoonte lupjumise tagajärjel ja selletõttu on neuroloogidel väga tihe koostöö kirurgidega, sest neid patsiente saab just kirurg aidata. Kirurg tegeleb väga palju ka insuldi ennetusega.

“Kui patsiendil on juba tekkinud kaelaarteri kahjustuse ja aterosklerootilise naastu tagajärjel kergekujuline insult, siis selle naastu eemaldamine hoiab ära uue insuldi tekkimise,” sõnas veresoontekirurg Heli Järve. “Kahjuks on see niimoodi, et kui esimeste tundide jooksul neuroloogi poolt pakutav abi patsiendi seisundit ei paranda, siis võivad kehapoole halvatus ja kõnehäired püsima jääda ka pärast kirurgilist ravi.”

Samas on nii, et kui patsiendilt kaelaarterist naastu ei eemaldata, on korduva ja võib-olla ka palju raskema insuldi tõenäosus kordades suurem. “Sellepärast me opereerime neid patsiente ja eemaldame unearterist verevoolu takistava naastu, sest siis on lootus, et uut insulti ei teki,” ütles doktor Järve.

< tagasi Uudised