Autor: Dr. Arina Palm-Lillepea, KliinikPlussi hambaarst

Särav naeratus sillutab tee südametesse, tõstab enesekindlust ja elurõõmu. Hammaste valgendamise kõrval aitavad kaunist naeratust saavutada ka korralik suuhügieen nii kodus kui ka hambakliinikus.

Dr Arina Palm-Lillepea on töötanud hambaarstina alates 2000. aastast ja olnud tunnistajaks paljudele imelistele muutustele. “Kahtlemata sõltub patsiendi suu olukorrast, milliseid protseduure ilusa naeratuse saavutamiseks ette võtta tuleb, ent tihtilugu piisab ka vaid tunniajasest tööst, et tulemus oleks silmanähtavalt särav,” teab ta.

Kui patsient tuleb visiidile sooviga saada säravam naeratus, kontrollib dr Palm-Lillepea kõigepealt suu üldist olukorda. “Kõige tähtsam on, et hambad oleksid terved – see on vajalik vundament kauni naeratuse saavutamiseks,” selgitab ta ja lisab: “Valgendatakse ikka ainult terveid hambaid, ehkki valgendamise kõrval teevad naeratusega imet ka hambakivi eemaldamine, pärlipesu või soodapesu.”

Hambakivi eemaldamine
“Üks klassikalisemaid kohti, kuhu hambakivi rohkem tekib, on alumiste hammaste tagapinnad. Lisaks võib olla tegemist hambakivi probleemiga, kui hambad tunduvad isegi vahetult pärast pesu keelega katsudes karedad, igemed veritsevad või suust tuleb halba lõhna,” soovitab hambaarst ise oma suu tervisel silma peal hoida. Üldjuhul saab dr Palm-Lillepea sõnul hakkama ka vaid ühe hambakivi eemaldamise protseduuriga, mis võtab aega umbes tunni. Kui kivi on eemaldatud, pääseb hamba enda ilus värv paremini esile ja naeratus on koheselt säravam. “Kui hambakivi on väga vähe, piisab üldjuhul ka ainult soodapesust,” lisab ta.

Soodapesu ja pärlipesu
Soodapesu kasutatakse pigem suurte ladestuste eemaldamiseks. Pärlipesu kasutatakse aga pärast hambakivi eemaldamist nn viimistlusena – eemaldab viimsedki väikesed ladestused ja annab maksimaalse läike. Mõlemad pesud toovad esile hamba enda värvi, seda valgendamata. Kui enda hamba loomulik värv inimest ei rahulda, saab pärast puhastavat protseduuri hambaid ka valgendada – see juba muudab hambavärvi märgatavalt ja tulemus saab veelgi säravam.

Hammaste valgendamine
Hambaarstina ei näe dr Palm-Lillepea valgendamises hammaste tervisele ohtu, kui valgendada terveid hambaid 1–2 aasta tagant õigete vahenditega. Kui hambaarstikabinetis valgendada, siis kulub sellele umbes tunnike: huuled ja igemed kaitstakse spetsiaalsete vahenditega ja hammastele kantakse spetsiaalne geel. “Minu praeguses töökohas KliinikPlussi hambaravikliinikus kasutame valgendamisel konservatiivset lähenemist ehk siis töö teeb ära valgendusgeel ja aeg. Valgendusgeeli saab aktiveerida ka laseri või spetsiaalse valguslambiga, aga siis tuleb arvestada, et aktiveerimine on hästi võimas, see omakorda kuivatab hammast ja järelvalu võib olla päris tugev,” selgitab ta ning lisab, et igal juhul tasub pärast valgendamist arvestada mõningase hammaste tundlikkusega, mis paari päeva jooksul kaob.

Surnud hamba valgendamine
Surnud hammas võib oma värvi poolest ülejäänud hambareast erineda märgatavalt. See oleneb küll hambast, kuidas see valgendamisele allub, ent dr Palm-Lillepea sõnul võib seda igal juhul proovida. “Vajadusel võtame surnud hambast vanad täidised välja, vahetame need uute vastu ja hoiame valgendusgeeli hamba sees 7–10 päeva, mida vahetame 2–3 korda – selle ajaga peaks olema saavutatud soovitud tulemus vähemalt 2–3 aastaks. Kui surnud hammas valgendamisele ei allu, siis on võimalus panna hambale uus kate laminaadi või krooni näol,” selgitab ta.

Ühel või teisel moel on igal inimesel võimalus saavutada kaunis naeratus ja sellega ka parem tervis. Kõige tähtsam on hoolitseda igapäevaselt suuhügieeni eest ja leida omale usaldusväärne hambaarst.