UUDISED
Hiiumaa haigla uus rahastusmudel teistele väikehaiglatele veel ei laiene
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
13.08.2019
Aastaid majandusraskustes olnud Hiiumaa haigla on alates mullu aprillist uudse, Eestis ainulaadse rahastusmudeliga. Kas sarnast rahastust oleks otstarbekas kasutada ka mõne mandril asuva väikese haigla puhul, on sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul veel vara öelda.
Haigekassa rahastab Eestis haiglaid põhimõttel, et igaks aastaks lepitakse kokku, kui palju ravijuhte kindlal erialal ostetakse ning kui palju raha haigekassa selle eest tasub, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Väikese elanike arvuga Hiiumaal ei katnud see mudel patsientide vähesuse tõttu haigla üldkulusid ja haigla oli aastaid rahalistes raskustes. Mullu aprillist katsetatakse seal eelarvepõhist mudelit, kus haigekassa ostab teenust mitte ravijuhtude kaupa, vaid arstiabi tagamist kokkulepitud mahus tervikuna.
“Uus süsteem on selline kogu pildi süsteem, kus haigekassa võtab arvesse mitte ainult ravijuhtusid, vaid võtab arvesse juba Hiiumaa haigla asukohta, Hiiumaa elanike arvu ja seda, et teatud kulusid tuleb lisaks kompenseerida. Me peame arvestama siin seda, et suurem osa arstidest käib mandrilt, mis tähendab, et Hiiumaa haiglal on lisakulud juba sellega,” selgitas Hiiumaa haigla nõukogu esimees Agris Peedu.
2016. aastal oli Hiiumaa haigla kahjum 205 000 eurot, 2017. aastal 199 000 eurot, millest 66 000 tuli perioodist pärast Põhja-Eesti regionaalhaiglaga võrgustumist. Mullu jäi haigla 10 000 euroga plussi.
Tänavu rahastab haigekassa Hiiumaa haiglat esimesel poolaastal ligi 1,38 miljoni ja teisel poolaastal ligi 1,42 miljoni euroga.
Hiiumaa haigla eripära on transpordi keerukus ja seetõttu on oluline laiema spektriga eriarstiabi kohapealne olemasolu.
Uus süsteem on sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul esialgsete analüüside põhjal Hiiumaale mõistlik, kuid on vara öelda, kas seda võiks laiendada ka väikestele mandrihaiglatele.
“Kõigepealt tuleb vaadata, millised on tulemused kohapeal, mis senise hinnangu järgi on positiivsed, ja nüüd vaadata, kuivõrd võrreldavaid muid haiglaid Eestis võiksime näha, kus seda võiks samuti kas osaliselt või täielikult sisse viia. Seda ei saa välistada, aga täna ühegi haigla nime öelda oleks ennatlik,” rääkis Kiik.
Agris Peedu, kes on ühtlasi Põhja-Eesti regioonaalhaigla juhatuse esimees, ütles, et esialgseid mõtteid on olnud sarnase mudeli kasutamisest samuti PERH-iga võrgustunud Läänemaa haigla puhul.