UUDISED

Hambaravihüvitise pakkumine võib võtta uue suuna

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

13.04.2019

Loodav Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon plaanib teha nii, et täiskasvanute hambaravihüvitist saaks kasutada ka nende hambaarstide juures, kellel haigekassaga piirhinnalepingut pole. Haigekassa hinnangul muudaks see ravi patsiendile kallimaks.

Haigekassa hakkas täiskasvanute hambaravisse hoolsamalt panustama 2017. aasta suvel. Patsiendile hüvitatakse hambaarstiarvetest 50 protsenti, aga mitte rohkem kui 40 eurot aastas. Hüvitist ei saa kasutada kõigi hambaarstide juures, vaid ainult seal, kus teenuseosutaja ja haigekassa on sõlminud lepingu. Lepingus pannakse paika iga üksiku teenuse, näiteks hambakivi eemaldamise piirhind ning sellest kallimat hinda arst küsida ei tohi. Niisuguseid lepinguid on tänaseks sõlmitud 317 teenuseosutaja juures. Tärkava valitsusliidu koalitsioonileping lubab muuta hüvitise patsiendiga kaasaskäivaks. Selgitab keskerakonna sotsiaalministrikandidaat Tanel Kiik.

“See põhimõte tähendabki seda, et me annaksime võimaluse inimestel kasutada seda sama hüvitist ka nende teenusepakkujate juures, kes ei ole haigekassa lepingulised partnerid. Mõte on laiendada selle hüvitise kasutusvõimalusi lihtsalt. Inimesel on suurem valikuvabadus, millise teenusepakkuja juures ta soovib käia oma hambaid hooldamas ja korda tegemas,” selgitas Keskerakonna sotsiaalministrikandidaat Tanel Kiik.

Sellist muudatust on pikalt soovinud Eesti Hambaarstide Liit, aga haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemanni sõnul muudaks see hambaravi hinna patsiendi jaoks kallimaks.

“Kui seal peetakse silmas seda, et haigekassa hinnakiri ei kehtiks, et ei oleks seda kolmanda osapoole hinnakirja, ehk hambaarst oleks oma hinnakirjas vaba. See tähendaks seda, et olukord, mis meil poolteist-kaks aastat tagasi oli, taastuks. See ei ole paraku meile näidanud seda varasemalt, et teenus oleks kättesaadavam inimestele. Siia võiks tuua näiteks, et hambakivi eemaldamine on väga erineva hinnaga alates 20 eurost ja lõpetades saja euroga, kuigi teenus on üks ja sama,” rääkis Friedemann.

Tanel Kiik aga ei usu, et hambaravi hind inimestele tõusma hakkaks. “Loomulikult inimene valib ju alati teenusepakkuja vastavalt hinnakirjale, vastavalt asukohale ja võimalustele. Kokkuvõttes siin paneb turuolukord hinna paika.”

Seda, et turg on võimeline end ise reguleerima, kinnitab järjekindlalt ka hambaarstide liidu president Marek Vink.

“Tallinnaski on mitusada omavahel teravalt konkureerivat hambaravikliinikut ja hüvitise kaasaskäimine ehk patsientide diskrimineerimise lõpetamine seda hinda mõjuta kuidagi. Meil on olemas praegu erinevas hinnaklassis kliinikuid, on olemas natukene rohkem investeerinud kliinikuid, kus hinnad on kallimad ja on ka lihtsamaid kliinikuid, kus on teenus vastavalt odavam,” rääkis Vink.

Friedemann aga ütles, et vabal turul ei oskaks inimene orienteeruda.

“Nad ei oska ka eeldada, palju see teenus võiks maksta. See tähendab seda, et ta peaks tegema väga suure töö ära, et palju üks konkreetne teenus maksab, võtma erinevaid hinnapakkumisi. Kui on nüüd haigekassa hinnakiri, siis haigekassa on selle töö tema eest ära teinud. See hind kehtib igal pool, on teada, et selle teenuse taga on sellised materjalid, selline hind, seal on arvestatud näiteks riikliku kokkuleppe palka.”

Siin peitub ka kogu enam kui paar aastat kestnud arutelu uba. Nimelt ütles Marek Vink, et haigekassa seatud hinnad on liialt väikesed. Tanel Kiik tõdes kokkuvõtteks, et midagi pole ju otsustatud. Seega, kuidas teha nii, et patsient saaks oma hüvitise kallima teenuseosutaja juurde kaasa võtta, aga samas teenused keskmiselt kallimaks ei muutuks, nõuab veel mõtlemist.

< tagasi Uudised