UUDISED

Haiglate liit nõuab haigekassa seaduse eelnõu täpsustamist

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

17.09.2017

Eesti Haiglate Liit ei kooskõlasta haigekassa seaduse muutmise eelnõu, kuna tervisesektori osapoolte kaasamiseks moodustatavate komisjonide täpsemad ülesanded ja õigused on eelnõus jäänud määratlemata.
Eesti Haiglate Liit ei kooskõlasta haigekassa seaduse muutmise eelnõu, kuna tervisesektori osapoolte kaasamiseks moodustatavate komisjonide täpsemad ülesanded ja õigused on eelnõus jäänud määratlemata.

Haiglate liit on varasemates pöördumistes nii kirjalikult kui ka suuliselt väljendanud seisukohta, et praegune tasakaalustatud haigekassa nõukogu koosseis, kus on võrdselt esindatud nii riigi, tööandjate kui ka kindlustatute esindajad, on hea ja toimiv süsteem ning liit on teinud ettepaneku seda mitte muuta.

Liit kirjutas reedel sotsiaalministeeriumile, et juhul, kui riik otsustab haigekassa nõukogu koosseisu muuta ning luua alalised ja ajutised komisjonid, siis tuleks eelnõu seletuskirjas täpsemalt ära kirjeldada moodustatavate komisjonide ülesanded, planeeritavad koosseisud, juriidilised õigused ja kohustused. See võimaldaks tervisesektori erinevatel osapooltel paremini mõista sotsiaalministeeriumi ja haigekassa nägemust edasistest sammudest eelnõu jõustumise korral, märkis liit.

Apteekide ühendus tunneb muret järelevalve üle haigekassas

Haigekassa seaduse eelnõu kohaselt muudetakse haigekassa nõukogu koosseis 15 liikmelt seitsmeliikmeliseks, mis teeb muret Eesti Apteekide Ühendusele, kelle sõnul väheneb sellega järelevalve juhatuse tegevuse üle.

Ühendus selgitas, et haigekassa nõukogu liikmel on lisaks otsustusõigusele ka järelevalve funktsioon, kuid eelnõuga kitsendatakse oluliselt järelevalveõigusega isikute ringi. „Samal ajal viib riik haigekassasse riigi kulusid ning kasutab haigekassa vahendeid ja reserve riigi jooksvate kulude katmiseks,“ kirjutas ühenduse juhatuse liige Tanel Terase.

„Meile teadaolevalt ei ole planeeritudpidada ka eraldi arvestust ravikindlustuse kulude ja ületulevate riigi kulude ning nende kulude finantseerimise lahushoidmise üle,“ märkis Terase.

Seetõttu soovib ühendus eelnõus näha ette alalise komisjoni moodustamise, mille liikmetel on õigus sarnaselt nõukogu liikmetele teostada järelevalvet haigekassa juhatuse tegevuse üle ravikindlustuseelarve kasutamisel ning mille liikmed valitakse tervishoiu huvirühmade nimetatud esindajatest.

Lastekaitse liit ei nõustu haigekassa nõukogust väljaviskamisega

MTÜ Lastekaitse Liit ei nõustu sellega, et haigekassa seaduse eelnõuga soovitakse haigekassa nõukogust välja jätta lastekaitse liidu, kui lapse õiguste eestkostet teostava mittetulundusorganisatsiooni esindaja.

Eelnõu seletuskirjas puudub selle kohta igasugune sisuline analüüs, kirjutas liit lõppeval nädalal sotsiaalministeeriumile.

Seletuskirja põhjendus, et haigekassa nõukogus jätkavate organisatsioonide valikul on lähtutud senisest sotsiaalpartnerlusest ning võimalikust sihtrühma suurusest ja panusest haigekassa eelarvesse, on kohatu, leiab lastekaitse liit.

Ehkki mittetöötavad ja ettevõtlusega mittehõivatud alaealised ei saagi sellises mahus teenida, mis annaks neile võimaluse olla nähtav panustaja haigekassa eelarvesse, siis see ei tähenda, et laste huvid ei peaks olema esikohale seatud ka tervishoiuteenuste kujundamisel ja rahastamisel, leiab liit.

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Lapsed on rahvastikurühm, kelle heaolu on keskse tähtsusega nii nende üldise olukorra ja elukvaliteedi seisukohalt kui ka tulevikku tehtava investeeringu kontekstis.

Seetõttu tegi liit ettepaneku tagada ka tulevikus laste esindatus haigekassa nõukogus ning anda eelnõuga MTÜ-le Lastekaitse Liit õigus nimetada üks haigekassa nõukogu liige.

< tagasi Uudised