UUDISED

Haigekassa panustab insuldipatsiendi paremasse raviteekonda miljon eurot

 

Eesti Haigekassa

 

Pressiteade

09.03.2020

12. veebruaril otsustas haigekassa juhatus toetada nelja insuldipatsiendi raviteekonna arendusprojekti kogusummas 1 073 800 eurot.

Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla esitatud projektide taha on koondunud üle 50 koostööpartneri, sooviga muuta inimese insuldijärgne teekond tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis sujuvamaks.

Toetust saanud projektid selgitati välja kahe etapilise taotlusvooruga. Mõlemas voorus hindas taotlusi kümneliikmeline erinevatest osapooltest ja ekspertidest koosnev komisjon, mis tegi haigekassa juhatusele toetuse andmise ettepaneku. Kõik esimeses voorus projektide ettevalmistamiseks ja koostööpartnerite kaasamiseks toetust saanud haiglad said toetust ka nüüd, teises voorus: Tartu Ülikooli Kliinikum 295 260 eurot, Põhja-Eesti Regionaalhaigla 300 000 eurot, Ida-Viru Keskhaigla 300 000 eurot ja Lääne-Tallinna Keskhaigla 178 540 eurot.

„Tahan kõiki taotluse esitajaid tunnustada. Esimeses voorus meile esitatud visioonidest ja esmastest ideedest on nelja kuuga vormunud korralikult läbimõeldud plaanid uudsete lahenduste loomiseks, mille teostamise taga on pühendunud meeskonnad. Soovisime anda arendusprojektide toetamisega teenuseosutajatele stiimuli innovatsiooniks ja koostööks ning võime rahul olla – see toimis,” ütles taotluste hindamiskomisjoni juhtinud haigekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe hindab kõrgelt Eesti Haigekassa initsiatiivi edendada terviklikku ja inimkeskset patsiendi raviteekonda ning kinnitab, et kliinikumis on projekti väljatöötamises osalenud ravitöö parimad praktikud.

„Kliinikumi insuldiprojekt on ambitsioonikas, selle valmimisele on andnud oma olulise panuse mitmed kliinikumi välised osapooled, et ehitada sildasid eriarstiabi, esmatasandi ja sotsiaalvaldkonna töökorralduse vahel. Mul on usku sellesse, et suudame seniseid praktikaid oluliselt muuta ning olen veendunud, et konkreetse projekti mõju tervishoiuteenuste osutamisele ja kvaliteedile on märkimisväärselt laiem. Pean silmas eelkõige patsientide ja nende lähedaste vajadusi, ent unustamata sealjuures kõiki kliinikumi haiglaid ja koostööpartnereid ning kogu Eesti tervishoiumaastikku,“ selgitas juhatuse esimees.

Projektide sisuks on insuldipatsiendi vaatest oluliste ravikorralduslike muutuste väljatöötamine ja testimine.

„Kõigi taotluste puhul paistis silma väga hea probleemidest ja vajadustest arusaamine. Lähenemised on inimkesksed, konkreetseid lahendusi on välja töötatud mitte patsientide jaoks, vaid koos nendega. Olulisel kohal on tegelemine ka patsiendi lähedastega ja kogukonna võimestamine. Probleemidele parimate lahenduste leidmiseks proovitakse erinevates projektides alternatiivseid võimalusi. Näiteks on teada, et raviteekonna killustatuse probleemi aitab lahendada koordinatsiooni parandamine, aga viise selle korraldamiseks on rohkem kui üks. Aga järele proovimata ei saa teada, milline neist töötab ja milline mitte. Põnevaim katsetus selles vallas on digitaalne juhtumikorraldaja, mida on oma projektis plaaninud Põhja-Eesti Regionaalhaigla,“ rääkis haigekassa innovatsioonijuht Kitty Kubo.

Ida-Viru Keskhaigla neuroloogia vanemarst dr Katrin Põld ütles, et nende eesmärgiks on muuta nii tervishoiu- , sotsiaaltöötajate kui ka kogukonna mõtteviisi insuldist. „Soovime muuta insuldijärgse raviteekonna patsiendile ja tema lähedastele arusaadavamaks ja sõbralikumaks, et raviprotsess pärast insulti oleks sujuv ning kõiki osapooli vajalikul ajahetkel kaasav,” lisas dr Põld.

Regionaalhaigla neuroloogiakeskuse juhataja-ülemarst dr Andrus Kreis avaldas lootust, et kahe aasta möödudes oleks vähemalt osa sellest projektist rakendatav igapäevaelus, mille tulemusena väheneb ajuinfarktide kordumine ning paraneb haigust põdenute ja nende sugulaste elukvaliteet.

Lisaks arendusprojektidele hakkavad toetuse saajad haigekassaga koostöös looma tulemuste ja kulude võrdlemise praktikat ning piloteerima uut tasustamismudelit, mille eesmärk on soodustada raviteekonna osapoolte koostööd patsiendi paremate tervisetulemite nimel.

“Näeme, et tänased tasustamisviisid ei anna vajalikku stiimulit terviklike teekondade ja patsiendikesksete teenuste arendamiseks. „Insuldi juhtprojekt on meie esimene katsetus raviteekonnapõhise tasustamise ja tervisetulemite mõõtmisega, õnnestumise korral sooviksime seda tulevikus rakendada ka teiste terviseseisundite puhul,” selgitas haigekassa eriarstiabi teenuste osakonna juhataja Tiina Sats.

Arendusprojekte rahastatakse tervishoius uudsete mudelite arendamiseks mõeldud haigekassa innovatsioonifondist. Projektide elluviimiseks on toetuse saajatel aega 2021. aasta lõpuni.

Eesti Haigekassa

< tagasi Uudised