UUDISED

Haigekassa nõukogu jättis eriarstiabi riigihanke tühistamata

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

04.11.2018

Haigekassa nõukogu otsustas mitte tühistada eriarstiabi teenuste riigihanget, kuivõrd juriidiliselt poleks võimalik vanu hankelepinguid pikendada ning nii jäänuks eratervishoiuteenuste pakkujad pikaks ajaks teenusepakkumisest kõrvale, mis tähendanuks patsientidele halvenenud ravivõimalusi.

Haigekassa nõukogu arutas kahe oma liikme, tööandjate esindajate Toomas Tamsari ja Priit Perensi ettepanekut eriarstiabi teenuste riigihanke tühistamiseks, ent otsustas seda värskele õiguslikule analüüsile tuginedes mitte teha.

Nõukogu sai analüüsist kinnitust, et hange oli õigesti läbi viidud, ent kuna sisuliselt on tegemist osadeks jaotatud hankega, mida kõik osapooled nii ka mõistsid (ehkki formaalselt oli selle määratlemisega puudujääke), siis ei võimalda reeglid eelmise hanke lepinguid tühistamise korral pikendada, nii et eriarstiabi kättesaadavus halveneks pikaks ajaks, sest erateenuste pakkujad jääksid uue hankeni lepinguta.

Juristide seisukoht oli, et piirkondades, kus hanketulemustega vaidlusi pole, võis lepingud sõlmida, vaidlusaluste hangete puhul aga tuleb vaidlustuse tulemused enne lepingute sõlmimist ära oodata.

“Kuna meie jaoks on oluline see, et patsientidele oleks teenuse kättesaadavus tagantud ja kuna lõppenud lepinguid pikendada ei saa, ei ole mõistlik hanget tühistada ja luua olukord, kus erateenuse pakkujad seni teenust pakkuda ei saa,” põhjendas haigekassa nõukogu esimees, tervise- ja tööminister Riina Sikkut. “Nõukogu oli üksmeelne, et varasemaid lepinguid ei ole võimalik pikendada, aga jooksvalt saab uusi lepinguid sõlmida.”

Praegu on kuus hanget kohtus, kaks vaidlustuskomisjonis ja kaks selle äsja läbinud. Praeguseks on sõlmitud ligi 90 protsenti uutest teenuslepingutest.

Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane kinnitas, et arstiajad on inimestele tagatud ka ajaks, mil teenuseosutaja nendega hanketulemuste üle vaidleb.

Sikkut ütles, et hanke vormi õiguses pole küsimust olnud, rahandusministeerium kahtles üksnes, kas uusi lepinguid võib hakata sõlmima piirkondade kaupa, mitte kõiki korraga pärast vaidlustuste lõppemist.

Laane lisas, et järgmise aasta märtsis on plaanis alustada aruteludega, milline peab olma eriarstiabi kättesaadavus, mille alusel asuda juba seadust muutma.

“Millised on kvalifitseerimistingimused ja hindamistingimused tahame vaielda läbi enne, kui uus hange läbi saab,” ütles Laane. Ta on optimistlik, et järgneva 2,5 aasta jooksul suudab haigekassa jõuda olukorrani, kus uue hanke tulemused on teada pool aastat enne eelmise hanke lõppemist, mis tagaks sujuvama ülemineku, tervishoiuteenuse ühtlase kättesaadavuse ning ka tervishoiuteenuse osutajad saaksid oma tööjõudu paremini planeerida.

Kaks nädalat tagasi tegi kaks nõukogu liiget, tööandjate esindajad Toomas Tamsar ja Priit Perens ettepaneku jätkata raviteenuste osutamist seniste partneritega, kes omasid lepinguid haigekassaga enne riigihanke väljakuulutamist, tuginedes rahandusministeeriumi seisukohale, et haigekassal kui hankijal ei olnud õigust sõlmida lepinguid enne, kui kõik vaidlused on lahendatud, sest keeldu rikkudes on leping tühine. Hanketingimustes leidis puudujääke ka kolmas nõukogu liige Ulvi Tammer-Jäätes.

 

< tagasi Uudised