UUDISED
Haigekassa jäi tänavu esimesel poolaastal 7,6 miljoni euroga miinusesse
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
18.08.2018
Eesti Haigekassa jäi tänavu esimesel poolaastal 7,6 miljoni euroga miinusesse, kuid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga see kahanes, selgus haigekassa reedesel nõukogu koosolekul tutvustatud aruandest.
Haigekassa 2018. aasta eelarves kavandati esimese poolaasta tulemiks 24,7 miljoni euro suurust miinust, tegelikult jäi see number 7,6 miljoni euro juurde.
Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal möödunud aasta sama ajaga võrreldes 89,9 miljonit eurot ehk üle 16 protsendi. Ka tervishoidu suunatud raha suurenes 78 miljoni euro võrra.
Eelarve täitmist on aruande kohaselt kõige enam mõjutanud see, et sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on laekunud prognoositust suuremas summas.
Lisaks on prognoositust vähem kasutatud tervishoiuteenuseid, mida omakorda on kõige enam mõjutanud eriarstiabiks ette nähtud raha plaanitust väiksem kasutus. Selle põhjusena tõi haigekassa välja, et ravi rahastamise lepingud, mis tervishoiuteenuste pakkujatega sõlmiti, olid eelarvest mõnevõrra väiksemad, et maandada võimalikust ületööst ja ülikallitest ravijuhtudest tulenevaid riske.
Arvatust vähem kasutasid Eesti kindlustatud ka ravi välisriigis ja kindlustatutele kompenseeritavaid ravimeid. Küll aga kasutati prognoositust enam ajutise töövõimetuse hüvitist.
Ühe kindlustatu peale kulus kuus 86 eurot
Ravimeid hüvitas haigekassa esimesel poolaastal 65 miljoni euro eest ning ajutise töövõimetuse hüvitisi maksti 88 miljonit eurot. Haigus- või hoolduslehel viibis ligi 200 000 inimest, kes said kokku üle 54 miljoni euro.
Aasta esimesel kuuel kuul sündis 560 last rohkem kui mullu samal ajal, mistõttu suurenes ka peredele makstav sünnitushüvitiste summa, ületades esimesel poolaastal 31 miljonit eurot.
Diagnooside poolest kulus kõige rohkem raha vereringeelundite haigustele, järgnesid kasvajad.
Selle aasta juuni lõpu seisuga oli Eestis kindlustatuid kokku 1 240 927. Neist 633 200 olid töötavad kindlustatud ning 570 711 kindlustatutega võrdsustatud inimest, kelleks on lapsed, pensionärid, õpilased, rasedad jne. Muid kindlustatuid ehk välislepingu või vabatahtliku lepingu alusel ning riigi kindlustatuid oli 42 840.
Ühe kindlustatu kohta kuus tehtud kulud on aastaga kasvanud 15 protsendi võrra. Kui näiteks 2013. aastal oli selleks 56 eurot kuus ja mullu 75 eurot kuus, siis tänavu esimeses poolaastas kasvas keskmine kulu inimese kohta 86 euroni.