UUDISED
Gripp murrab vanureid, riik kaalub juba mitu aastat tasuta vaktsineerimist
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
24.03.2018
Ehkki gripile on kõige vastuvõtlikumad just vanemaealised, keda on ka tänavuse haiguspuhangu ajal surnud kümneid, ei ole riik juba mitu aastat suutnud ära otsustada, kas ja kuidas võiks korraldada eeskätt hooldekodudes elavate vanurite tasuta vaktsineerimist gripi vastu, ehkki otsus võib laieneda ka kõigile üle 65-aastastele kui peamisele riskirühmale.
Selle nädala seisuga on gripi tagajärjel surnud tänavu 51 inimest, kellest 48 olid 65-aastased ja vanemad. Kõik surnud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, neist keegi polnud vaktsineeritud. Selle tulemusega ületab tänavune aasta nüüd ka ohvrite poolest rekordilist eelmist gripihooaega.
Tänavune gripilaine aga raugemise märke veel ei näita. Terviseameti nakkushaiguste seire ja ennetamise peaspetsialisti ja Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli arsti Pille Märtini sõnul kestab haiguspuhangu platoo ehk kõrgeim tase juba kolmandat nädalat. Hinnanguliselt läheb veel nädal-kaks, enne kui haigestumiste ja ka haigusesse surnute arv tasapisi järele hakkab andma.
Möödunud aastal oli gripilaine tipp samaks ajaks juba raugenud, ent haiguspuhang algas ka varem.
“Tiphooaeg võiks tavaliselt märtsikuuga ühele poole saada,” ütles Märtin ERR-ile, lisades, et haiguse hooaeg ongi pikk – näiteks möödunud aastal kestis see juunikuuni.
Hooldekodud täis vaktsineerimata vanureid
Märtin möönab, et hooldekodudes ja õenduskodudes elavate vanurite ja krooniliste haigete lausvaktsineerimine aitaks grippi suremust kindlasti vähendada – just seal teeb haigus kõige laastavamat tööd, sest inimesed elavad mitmekesi koos ja nii levib nakkus kulutulena, muutudes kiiresti fataalseks. On vaid mõni üksik hooldekodu, kus vanureid vaktsineeritakse. Selle vanuserühma vaktsineerituse tase aga ei ületa keskmist, mis tänavu jääb umbes nelja protsendi piirimaile.
“Mõte on olnud, et oleks vaja nende tasuta vaktsineerimist,” möönab Märtin. “Praegu saab vaktsiini siis, kui selle eest makstkakse, aga see pole laialt levinud praktika. Kus etapis see arutelu praegu täpselt on, ei tea, aga see mõte on veerenud juba paar aastat.”
Arutelu veab sotsiaalministeerium, kes aga tunnistab, et teemaga alustatakse igal aastal otsast. Teisisõnu: praegu ei ole veel midagi öelda, sest ekspertgrupp, kes tugineb 2014. aastast pärinevale Tartu Ülikooli tervishoiutehnoloogiate hindamise raporti tasuta vaktsineerimise kulutõhususe analüüsile, koguneb alles aprilli algul – siis, kui tänavune gripilaine loodetavasti juba raugemise märke näitab. Ehkki sotsiaalministeerium arvutusi ei avalda, möönavad eksperdid, et summad oleksid arvestatavad.
“Kindlale otsusele ei ole veel jõutud, arutelud jätkuvad. Aprilli algul koguneb ekspertkomisjon, kellel ülesandeks on nõustada sotsiaalministeeriumit riikliku tegevuse rakendamisel ja ajakohastamisel. See ekspertide kogu hakkab seda küsimust uuesti arutama,” ütleb sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber. “See oleks väga hea, kui oleks võimalik vanemaealistele riigi poolt tasuta vaktsineerimist pakuda, aga tuleb kaaluda eelarve aspekte ja korralduslikke aspekte.”
Vaktsiinidisain nagu moehooaeg
Probleem ehk eelarve aspekt seisneb selles, et vaktsineerimine on väga kallis ja suhteliselt ebatäpne töö, mis käib üsna nagu järgmiseks moehooajaks valmistumine: kuivõrd gripp esineb igal aastal erineva tüvena, tuleb vaktsiin disainida prognoosi alusel ehk sisuliselt ennustades, milline tüvi järgmisel aastal aktiveerub, sest vaktsiin toimib vaid mitu kuud enne haiguspuhangut manustatuna. Alati aga täppi ei lähe ja levima võib hakata hoopis tüvi, mille vastu vaktsiini ei tehtud.
Eestis on gripi vastu vaktsineeritus äärmisel madal: möödunud hooajal jäi see kahe protsendi kanti, tänavu ulatub umbes nelja protsendini.
Madal huvi vaktsineerimise vastu on ka üheks põhjuseks, miks vanemaealiste tasuta vaktsineerimise kasuks endiselt otsust tehtud pole: vaktsiinist huvitatute hulka on väga keeruline prognoosida, samas aga on vaktsiin kallis ja seda ei saa kasutada kauem kui ühe hooaja, ikka selle “moehooaja” tõttu – aasta hiljem tuleb valmistuda juba järgmiseks gripitüveks, mis vajab uut vaktsiini.
Kärt Sõber möönab samas, et tasuta vaktsineerimine tõstaks ilmselt ka huvi selle vastu.
Ent suur kulu pole ainus mure. Ekspertgrupp püüab lahendada veel tervet rida praktilisi küsimusi, enne kui otsuse vastu võtta saab: kuidas vaktsineerida hooldekodudes, kus puudub vaktsineerimiskoolituse läbinud tervishoiutöötaja (mõnedes on, kõigis pole); kuidas jõuavad vaktsiinid hooldekodudeni; kes need vaktsiinid ostab jne.
Ehkki kõik küsimused on vaja lahendada, läheb ometi selle kõige peale aega, mille käigus jätkub vanurite kõrge suremus grippi.
“See arutelu käib hooti. Kuna gripihooaeg on igal aastal hooti, siis käib ka see arutelu hooti. Mitte kõik gripihooajad ei ole olnud sellised, mis lõpevad paljude surmajuhtumite ja haigestumisteega. Mõned hooajad lähevad ka kergemalt,” põhjendab Sõber, miks ikka veel otsust vanemaealiste tasuta vaktsineerimise kohta pole.
Meditsiinipersonal hoiab lippu kõrgel
Vaid meditsiinipersonal on haiguseks paremini valmistunud. Küll aga pole nende seaski vaktsineerimine kohustuslik ega lausaline, ehkki nad võivad olla gripiviiruse kandjaks ja töö käigus riskirühmale edasiandjaks, ise nakatumata.
“2015. ja 2016. aasta andmetel oli tervishoiutöötajate vaktsineeritus 25,7 protsenti, kindalt on see kaugelt palju parem käesoleval hooajal,” ütleb Märtin.
Märtin ei pea vajalikuks riskirühmadega kokku puutuva meditsiinipersonali täielikku vaktsineerimist.
“Kusagil Euroopas ei ole lausvaktsineerimise nõuet, kuna vaktsineerimine on siiski igaühe vabatahtlik otsus. Ka parimateski Euroopa Liidu liikmesriikides on tervishoiu töötajate vaktsineeritus kusagil 50-75 protsendi ringis. Küll aga saab iga tööandja teha oma reegleid, kuidas töötaja täpselt peaks vaktsineeritud olema. Sageli pakutakse töötajatele gripi vaktsineerimist tasuta ja tervishoiutöötajad on üks paremini vaktsineeritud elanikkonna gruppe Eestis.”
Tänavust gripiviirust ta varasematest kuidagi “kurjemaks” ei pea: “Gripiviirused ei ole viimase 200 aastaga muutunud.”
Seda, et meil nii palju inimesi grippi haigestub ja ka sureb, peab ta pigem rahvuslikuks iseärasuseks: inimesed on vaprad, püüavad end ise paratsetamooliga ravida ja loodavad, et haigus läheb nädalaga üle. Kui aga kolm päeva hiljem on olukord hullem, nii et tuleb kiirabi kutsuda, on sageli juba hilja.