UUDISED

Ettevaatust: ära pane oma kätele kahtlast solki

 

CleanHand OÜ

 

Pressiteade

19.07.2020

Üle 80% viirusi levib käte kaudu – niisiis on parim ja lihtsaim kaitse nende vastu korralik kätepesu. Või selle võimaluse puudusel käte puhastamine spetsiaalse antiseptilise ainega. Hakkasime seda sõnumit propageerima juba poolteist aastat enne koroonapuhangut, sest ka tavaolukorras kaotab iga Eesti ettevõte viirushaiguste tõttu töötaja kohta keskmiselt üle 1570 euro aastas.

Toona oli muidugi ka skeptilist muigamist – et milleks need kätepuhastusjaamad. Seda suurem on nüüd paanika mis iganes hinnaga mis iganes kätepuhastusvahendeid kokku osta. Süvenemata isegi sisusse ja koostisosadesse. Ja paraku on turule tulnud ka igasugu ebakvaliteetset kraami.

Mitmed üleöö tekkinud nn desinfitseerivad tooted on valmistatud heal juhul ebakvaliteetsest piiritusest, mis on tööstuslik, sisaldab mürkaineid ega ole mõeldud kokkupuuteks nahaga. Pärast esimest korda – kui jälk lehk nahal on püsinud juba tunde või kui käed on muutunud kuivaks ja hakanud pragunema – sellist ainet loodetavasti ei osteta, kuid paljudel tekib ebameeldivast kogemusest kahjuks üldistav arusaam, et käteantiseptikumid peavadki olema vastiku mõju ja lõhnaga. Muide, ka lõhnastatud kätegeelid ei sobi kaugeltki kõigile, olenevalt inimese tundlikkusest kunstlikele lõhnadele. Pealegi kipuvad need jääma kätele kauaks ja intensiivselt lõhnama.

Millest tunneb ära kvaliteetse toote?

Kuna ZÄP ei ole vedelikutootja, pole meil huvi kiita üht või laita teist valmistajat, kuid valime oma kätepuhastusjaamade täiteks ikka maailma parimate hulka kuuluvad vedelikud. Seepärast kasutasime soovituste kokkupanemisel allikatena oma valdkonna eksperte: Soome juhtiv käteantiseptikatootja KiiltoClean, Eesti keemiaettevõtted Goodpoint Chemicals ja Klinkem ning kätehügieenikoolitaja Tiina Schmidt.

Millised on käteantiseptikaaine kvaliteedi peamised kriteeriumid, mida tuleks osata pakendilt lugeda? Esiteks on oluline, et aine oleks registreeritud Euroopa Liidus. Allergialiidu sertifikaadi jälgimine on eriti tähtis allergikutele. Müügil olevad vahendid peavad olema kantud ka kohalikku biotsiidiregistrisse, kuigi vahel võib juhtuda, et mõni täitsa kvaliteetne toode on küll näiteks Soomes või Lätis lubatud, kuid meil pole veel jõutud registreerida.

Veendumaks, et antiseptikum on viiruste (sh koroona) vastu efektiivne, kontrolli, kas tootel on EN 14476 standard. Kindlasti peab tootele olema märgitud ka toimeaeg. Kui pakend väidab, et käte antiseptikumil on kaheksatunnine toime, siis tootja vassib, sest see pole võimalik: isegi kirurgilise kätehõõrde standard EN 12791 näeb maksimaalseks ajaks ette kolm tundi ja seda steriilseid kindaid kandes!

Kas kahjustab käenahka?

Õige antiseptikum kuivatab käsi vähem kui seep ja vesi (mis muidugi ei tähenda, nagu soovitaksime käsi tavapäraselt enam mitte pesta – otse vastupidi, sest mustuse uhub maha ikka vaid voolav vesi). Rämpstoodete puhul võidakse aga olla kokku hoitud näiteks glütseriini ja muude nahka hooldavate ainetega ning kasutatud nahahoolduseks mittesobivat alkoholi. Usalda oma nina ja silmi: kui vedelik või geel lõhnab kui puskar ja on kahtlaselt hägune, siis ära seda pigem kätele pane! Sest nagu öeldakse: „Kui miski näeb välja nagu part ja prääksub nagu part, siis suure tõenäosusega ta ongi part.“.

Ja veel: kui mingit toodet väidetakse toimivat nii pindadele kui kätele, siis ei sobi see tõenäoliselt kummalegi. Ning märge, et antiseptikum on mõeldud nahale, ei tähenda automaatselt käsi – naha antiseptikaks mõeldud tooted ei sisalda nahka hooldavaid komponente, need on mõeldud naha puhastamiseks enne meditsiinilisi protseduure. Kätele sobivad vaid kätele suunatud tooted!

Geeljas või vedelam?

Geeli on lihtsam käsitseda, kuna see ei voola kergesti sõrmede vahelt läbi ega lase ka piiritusel liiga kiiresti ära lenduda. Dosaatorist geeliannusena tulev vahend on ohutum ka lastele, sest pihustatav vedelik võib neile silma minna. Teisalt ei pruugi paksudel geelidel olla nii head mikrobiotsiidset toimet kui paksendamata alkoholipõhistel antiseptikumidel.

Spreide kasutamisel pritsi vahendit esmalt lapile ja töötle alles siis pinda, et hingaksid vähem kemikaale sisse. Otse pinnale pritsides võid paisata haigustekitajad hoopis õhku ja mõne aja pärast langevad need sinna tagasi.

Iga alkoholi sisaldav toode pole tõhus!

Antiseptikumide ja desovahendite tootjad kasutavad alkoholisisalduse näitamiseks kaaluprotsenti (g/g või w/w), mis näitab alkoholi sisaldust 100 g toote kohta. Näiteks 80% vol/vol etanooli on 73,5 g/g etanooli tootes. Tuginedes uuringutele Saksamaa ja Tšehhi akrediteeritud laborites, saab väita, et 80% g/g etanooli sisaldav toode on koroonaviiruse suhtes efektiivne 30 sekundiga.

Kasuta nii käte antiseptikaks kui pindade desinfitseerimiseks üksnes testitud vahendeid. Ole tark tarbija ja osta ainult ettevõtetelt, kes testivad oma tooteid korrektselt!

Igatahes – puhtad käed on sinu odavaim tervisekindlustus!

Võimalusel väldi neid koostisaineid!

Triklosaan ja naatriumlaurüülsulfaat – tööstuslikes puhastusvahendites kasutatav kemikaal ja kivisöetõrvast valmistatud sünteetilised värvained.
Nafta koostisosad propüleenglükool ja PEG.
Kvaternaarsed ammoniaagiühendid, sh kvaterniumi koostisosad, on arvatavad reproduktiivtoksilised ained ja võivad vabastada formaldehüüdi, mis on teadaolev kantserogeen.
Trietanoolamiin lühenditena DEA, MEA, TEA on tugev hingamisteede allergeen ja arvatav immuunsussüsteemi toksiline aine.
DMDM hüdantoiin ja diasolidinüüluurea on teadaolevad immuunsust kahjustavad ained ja formaldehüüdi vabastajad, kõrge riskiga kantserogeenid.
Fenoksüetanool on teadaolev allergeen ja arvatav reproduktiivtoksiin.
Tokoferüülatsetaat on mürgisuse skaala järgi madal, kuid on sageli saastunud hüdrokinooniga, mis on äärmiselt nahka ärritav aine.

< tagasi Uudised