UUDISED
Eestis tehakse HIV-teste valedele inimestele
Eesti Rahvusringhääling
Pressiteade
10.09.2019
Eestis tehakse võrreldes muu Euroopaga väga palju HIV-teste, kuid valedele inimestele. Nii testitakse rasedaid kaks korda, samas kui HIV-sse nakatuvad rohkem mehed. Nüüd soovitab tervise arengu instituut HIV testimiseks mõeldud raha otstarbekamalt kasutada ning loobuda tulevaste emade teistkordsest testimisest. Naistearstid selle otsusega ei kiirustaks.
“Kui võrrelda meid Euroopa Liiduga, siis meil on üks kõige kõrgem testimise tase, aga teisest küljest on probleem selles, et testitakse palju madala riskiga inimesi, näiteks kauneid noori rasedaid naisi ja ka veredoonoreid, samas inimesed, kellel on risk, jäetakse testimata,” selgitas Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel.
Nii näiteks tehti suguhaigustesse nakatunutest vaid igale neljandale HIV-test, kuigi see oleks sajaprotsendiliselt vajalik ainuüksi kahtluse korral.
Testimine oleks vajalik ka juhul, kui alla 60-aastasel inimesel on juba teist korda aastas kopuspõletik. Ka korduv kandioos võib viidata immuunpuudulikkusele. Ka soovitab Rüütel tervist kontrollida mononukleoosi korral.
“See on üks konkreetne viirus, mida me kõik üsna noorest east põeme, aga kuna selle sümptomid võivad olla vägagi sarnased varasele HIV-infektsioonile , siis ka selle kahtluse korral oleks test soovitatav,” sõnas teadussekretär.
Eestis uuritakse praegu lapse tervise säästmiseks kõiki naisi raseduse alguses. 12-15 aastat tagasi avastati igal aastal 30-40 uut HIV juhtu just raseduse alguses.
“Õnneks tänaseks päevaks on see arv kümme korda langenud ja sellepärast polegi enam otstarbekas teha teist testi raseduse lõpus,” sõnas Rüütel.
Naistearst otsusega ei kiirustaks
Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Gabor Szirko ei kiirustaks rasedate testimise korda muutma.
“Meil oleks vaja teadmisi selle olukorra kohta. Praegu saab öelda, et vähemalt viie viimase aasta jooksul on olnud neid juhtumeid, kus naine nakatub HIV-iga raseduse ajal ja kus see on välja tulnud just selle teise testimise ajal,” selgitas naistearst.
Kuigi HIV-rasedaid on vähe, siis Szirko hinnangul on naiste testimine siiski oluline, sest sel juhul on võimalik suunata naine ravile, mis vähendab vastsündinu nakatumise tõenäosust.
“Leian, et testimine on otstarbekas, kuigi nakatunuid on vähe, sest see kulu, mis kulub nakatunud vastsündinu ravimiseks, on suur,” sõnas Szirko.
Kui naiste tervist kontrollitakse põhjalikult raseduse ajal, siis meestel ühtegi nii ulatuslikku kontrolli pole. Nii soovitab Rüütel teha igale perearsti jutule läinud 16- kuni 49-aastasele mehele HIV-test. “Edasi saab juba vaadata, et kui on kliinilisi kahtlusi või riskikäitumist, siis on korduvtestimine vajalik,” sõnas teadussekretär.
Kuna 90 protsenti HIV nakatunutest elavad Harju- või Ida-Virumaal, siis soovitatakse juba aastaid perearstidel kontrollida kõiki nende poole pöördujaid. Kuigi juba paar aastat maksab haigekassa perearstidele HIV testimise kinni, siis perearstid seda juhist ei järgi.
“Eesti perearstid tegid eelmisel aastal ainult 10 000 HIV testi ja see tegelikult on kaduväike osa kõigist perearsti külastatvatest patsientidest,” tõdes Rüütel.
Tallinna perearsti Eero Merilinnu sõnul ei saa arstid teha HIV testi patsiendi teadmata, aga kui inimene sellest võimalusest keeldub, siis sundida teda ei saa.
“Ma saan aru, et on tehtud uuring, kus öeldakse, et rasedaid testitakse väga palju ja mehi testitakse sellevõrra vähem. Ehk siin ongi mõttekoht, kuidas meeste tervis paremini jälgida, milliseid teste teha nii-öelda rutiinselt, kas neid üldse teha rutiinselt või siis teha ainult nendele, kellel on see kahtlus,” arutles tohter.
Merilinnu sõnul tuleb perearstide arvutiprogrammi varsti täiendus, mis annab arstile märku, et teatud sümptomite puhul oleks test põhjendatud. Samas tunnistas perearst, et ilmselt peaksid perearstid seda võimalust senisest enam oma patsientidele pakkuma.
Kuigi 2001. aastal Eesti vallandunud HIV-epideemia on Eestis kontrolli alla saadud, siis Rüütli sõnul on testimistega jätkamine väga oluline, kuna tegu on pikka aega ilma sümptomiteta kulgeva haigusega. Seetõttu ei ole paljud oma nakatumisest teadlikud ning võivad haigust enese teadmata levitada.
“Me oleme üle koera saanud ja tavaliselt öeldakse, et kui saame üle koera, siis sabast on kergem üle saada. Aga selliste delikaatsete haiguste puhul see sabast üle saamine on tegelikult keerulisem kui koerast endast,” tõdes Rüütel.
Kui 2001. aastal nakatusid massiliselt 15-19-aastased, siis täna on keskmine HIV-i nakatunu 30-40-aastane. HIV-positiivsetest umbes 30 protsenti on naised, ja kui paljude arvates levib HIV Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas, siis neid on nakatanute seas vaid 10-15 protsenti.