UUDISED

Eestis on vaktsiinidega hõlmatus regiooniti erinev

PRAXIS

Pressiteade

24. aprill 2017

Täna WHO Euroopa immuniseerimisnädala raames toimunud Eesti Ravimitootjate Liidu ümarlaual „Kas vaktsineerimisotsus on individuaalne?” tõdeti, et Eestis on regionaalsed erinevused vaktsineeritusega hõlmatuses ning see näitab, et tervishoiutöötajatel on vaktsineerimisotsuse langetamisel oluline roll.

Galerii ümarlaualt

Pildil Ülla-Karin Nurm

Pildid tegi Tiit Mõtus

“Praxis viis hiljuti läbi uuringu, millest selgus, et laste vaktsineerimine on järjepidevalt vähenenud alates 2011. aastast ning Eestis esinevad näiteks leetrite-mumpsi ja punetiste vaktsineerimise hõlmatuses olulised regionaalsed erinevused,” rääkis Mõttekoda Praxis tervisepoliitika programmijuht Ülla-Karin Nurm. “Madalaimad on näitajad Tallinnas, Harju- ja Valgamaal ning suurima languse on läbi teinud Valga-, Lääne- ja Järvamaa (3-4 %), samal ajal näiteks Jõgevamaal püsib hõlmatus endiselt kõrgel tasemel. Regionaalne erinevus viitab sellele, et tervishoiutöötaja tegevus ja suhtumine mängivad vaktsineerimisel olulist rolli,” tõdes Nurm.

Terviseameti andmetel on näiteid, kus kaks kõrvuti asetsevat perearsti saavutavad täiesti erinevaid tulemusi hõlmatuse tasemes. Võib oletada, et ühes kas ei soovitata vaktsineerimist piisavalt või puudub järjepidev nõustamine. „Masskampaaniad vaktsineerimise puhul tavapäraselt ei tööta, võti on siin tervishoiutöötaja, kellel on piisavalt aega ja teadmisi, et lapsevanemaga vaktsineerimise teema silmast silma läbi arutada. Kui vaja, siis korduvalt,” ütles Ülla-Karin Nurm.

“Võib oletada, mis on peamised põhjused, miks vaktsiinidest keeldutakse, kuid et Eestis ei ole elanikkonna seas põhjalikke uuringuid läbi viidud, siis korralikku tõendust kahjuks ei ole. Seega me ei tea fookust, kuhu masskampaaniat suunata,” ütles Ülla-Karin Nurm.

Ülla-Karin Nurm tõi välja, et arstide ja õdede suhtumine on lapsevanemate teadlikkuse tõstmisel ja käitumisel olulise tähtsusega. “Näiteks Rootsi tervishoiutöötajad väga selgelt ei avalda oma isiklikku suhtumist, vaid räägivad tõenduspõhistest soovitustest. Eestis tuleb ette olukordi, kus arstid, õed, ämmaemandad väljendavad vaktsineerimise teemal oma isiklikku suhtumist, millel on mõju lapsevanema otsusele. Isiklik arvamus võib kõigil olla, seda ei saa keelata, aga eetilistel kaalutlustel ei tohiks seda väljendada. See on oluline teema, millega peaks tegelema,” ütles Ülla-Karin Nurm.

„Eestis kasvab vaktsineerimisest keeldumiste protsent, eriti B-hepatiidi osas,” selgitas Terviseameti Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova. “Paljud lapsevanemad kahtlevad vaktsiinide efektiivsuses ja vaktsiini ohutuses. Samuti leiavad paljud lapsevanemad, et nende laps on vaktsineerimiseks liiga väike.”

Ümarlaual arutlesid:

1.      Eda Tamm, pediaater
2.      Karmen Joller, perearst
3.      Martin Kadai, Sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik
4.      Ott Laius, Ravimiameti ravimiohutusosakonna juhataja
5.      Gerli Liivet, Eesti Õdede Liidu asepresident
6.      Liina Kersna, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige
7.      Viktoria Ladõnskaja, riigikogu liige
8.      Irina Filippova, Terviseameti Nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist
9.      Iiris Saluri, Terviseameti avalike suhete juht
10.  Ene Tomberg, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhtivspetsialist
11.  Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juhataja
12.  Ülla-Karin Nurm, Praxise tervisepoliitika programmijuht

24.–30. aprillil 2017 toimub WHO Euroopa immuniseerimise nädal. Immuniseerimisnädala peamine eesmärk on kasvatada inimeste teadlikkust vaktsineerimise olulisusest, et ennetada haigusi ja kaitsta seeläbi elusid. Tänavune immuniseerimisnädala tunnuslause on „Vaktsiinid toimivad”.

Lisainfo:

Riho Tapfer, Ravimitootjate Liidu juhataja
E-post: riho.tapfer@rtl.ee

< tagasi Uudised