UUDISED

Eestis on tekkinud suur logopeedide põud

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

24.07.2019

Viimase kolme aastaga on Eestis kahekordistunud nende tööde arv, mille tegijaid tuleb ettevõtetel tikutulega taga ajada. Eriti suureks probleemiks on muutunud logopeedide puudus.

Kui tavaliselt tuuakse töötegijate põuast rääkides välja IT-spetsialistide nappus, siis viimane töötukassa uuring näitab, et Eestis on tekkinud suur logopeedide kriis, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Omajagu aga on juba neid IT-mehi, kes endale tööd ei leia, sest oskused on kasinad, kuid palgasoov kõrge.

“Kõige suurem puudujääk üle-eestiliselt on eripedagoogidest, logopeedidest ja IT-valdkonna kesk- ja kõrgastme spetsialistidest, võib-olla mõnevõrra üllatuslikult ka rahvusvaheliste vedude autojuhtidest,” selgitas töötukassa teenusejuht Livia Laas.

Ühest küljest on tööd otsivaid autojuhte palju, samas on firmad hädas roolikeerajate leidmisega, sest sageli ei olda valmis välismaal sõitma.

Samas on mõne aasta eest töökoha leidmisega hädas olnud juristidel nüüd põhjust kergendatult hingata, sest möödas on see aeg, kui millenniumi ajal juurat õppinud inimesi oli tööturul liiga palju.

Laasi sõnul on näha, et vajadus logopeedide nagu ka teiste erialaspetsialistide järele kasvab, sest seni seda tööd teinud inimesed lähevad pensionile ja uusi spetsialiste nii palju juurde ei tule.

“Üks põhjus on kindlasti kaasav haridus, mis tegi tõsise augu. Riik arvas, et kõik kaasavad, aga selle peale ei mõeldud, et tugispetsialiste, sealhulgas logopeede ei jätku,” märkis logopeedide ühingu eestseisuse vanem Siiri Kliss.

Tema sõnul on põhimõte, et erivajadusega lapsed õpiksid kodulähedases koolis, õige, kuid sel juhul on vaja rohkem tugispetsialiste. Neid aga napib, sest aastaid oli riiklik koolitustellimus väike.

Logopeedide põud on kasvanud nii suureks, et haridusministeerium eraldas kolmeks aastaks lisaraha nende koolitamiseks.

“Tõenäoliselt on saadud ikkagi aru, et see asi on ikka väga hapu, nüüd tuleb seda auku lappida ja ju siis niimoodi üritatakse lappida,” sõnas Kliss.

Kui arste, kooliõpetajaid ja tarkvaraarendajaid napib, siis tööd on raske leida tubase töö tegijatel ehk sekretäridel, raamatupidajatel, aga ka juhtivametnikel.

Laasi sõnul selgus seekordsest uuringust üllatusena, et ka IT-valdkonnas on madalama tasemega töötajaid liiga palju.

“Inimesed ei taha päris kõrgtaseme peale minna õppima, tahetakse teha sellist lihtsat IT-tööd. Neid on tegelikult juba pigem üle,” tõdes Laas.

Neil teeb tööleidmise keerulisemaks ka liiga suur palgasoov, sest meediast on jäänud mulje, et IT-sektoris ongi väga kõrged palgad.

 

< tagasi Uudised