UUDISED

Eesti tervisesüsteemi ülevaade: teravaim probleem on süvenev ebavõrdsus tervises

 

Delfi

 

Pressiteade

21.06.2018

Ülevaade käsitleb hiljutisi arenguid tervisesüsteemi korralduses, juhtimises, rahastamises, tervishoiuteenuste osutamises ja toimimises.

Selgub, et Eesti tervisesüsteemis saavutatakse suhteliselt madalate kuludega võrdlemisi häid tulemusi.

Senisest paremate tervisenäitajateni jõudmist takistab süvenev ebavõrdsus tervises, ennekõike eri soo, sissetuleku ja haridustasemega elanikkonna rühmade lõikes.

Ehkki mitmed tervisenäitajad on paranenud ja oodatav eluiga Eestis on tõusnud enam kui üheski teises euroliidu riigis, on raamatu ühe autori, tervishoiueksperdi Triin Habichti sõnul Eesti tervisesüsteemi teravaim probleem ebavõrdsus.

„Enda tervist heaks hindavate inimeste osakaal on Eestis üks Euroopa madalamaid ning madala ja kõrge sissetulekuga inimeste hinnangutes on suured erinevused. Seda nii arstiabi kui ka ravimite kättesaadavuses, nii inimeste soo, sissetuleku kui haridustasemete lõikes,“ ütles Habicht. „Selle peapõhjuseid on inimeste suur omaosaluskoormus tervishoius ja ravikindlustuskaitseta inimeste suur hulk.“

Lähimineviku märkimisväärseima Eesti tervisesüsteemi puudutava otsusena toob ülevaade välja ravikindlustuse tulubaasi laiendamise, mille vajalikkust on pika aja jooksul näidanud mitmed analüüsid.

Kuigi tervishoidu lisanduv raha on osakaaluna SKT-st väike ning süsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus on endiselt probleem, võib lisaraha targalt kasutades aidata see süsteemi toimimist parandada.

Ülevaate ühe autori, tervise- ja tööminister Riina Sikkuti sõnul on tehtud Eestis oluline muudatus tervishoiu rahastamises. Samuti on mullu rakendunud hambaravihüvitis ja tänavu jõustunud ravimihüvitis suurte ravimikuludega inimestele olnud äärmiselt vajalikud, et parandada terviseteenuste ja ravimite kättesaadavust.

„Samas peame endiselt otsima võimalusi, kuidas kaitsta veelgi tõhusamalt just haavatavamas olukorras olevat elanikkonda ning muuta terviseteenused kättesaadavamaks sihipäraselt just neile, kellele need praegu kättesaadavad ei ole või kelle kulud tervishoiule on juba praegu suured,“ ütles minister Sikkut.

„Selleks plaanime koostöös haigekassaga analüüsida omaosalust inimese seisukohast, et välja selgitada inimesed ja leibkonnad, kelle puhul võib omaosalus muutuda takistuseks vajaliku abi saamisel. Lisaks on meil kavas esitada valitsusele ettepanekud ravikindlustuskaitse laiendamiseks.“

Üks olulisemaid väljakutseid on tehnoloogiliste arenduste võimalikult tulemuslik rakendamine tervisesüsteemi efektiivsuse ja tervishoiuteenuste kvaliteedi tõstmiseks.

Olulise probleemina on ülevaates välja toodud ka tervishoiutöötajate vähesus, mille on tinginud tervishoiutöötajate keskmise vanuse tõus, kutsealane ränne ja ebapiisav koolitusmaht, ehkki meditsiiniõpingutele vastuvõetute arv on viimasel ajal kasvanud ning ränne välisriikidesse vähenenud.

Kõige suurem puudus on perearstidest ja õdedest, aga ka tugispetsialistidest, näiteks toitumisspetsialistidest ja dietoloogidest.

„Tervisesüsteemid muutustes. Eesti tervisesüsteemi ülevaade 2018“ raamatu on koostanud Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus koostöös Eesti ekspertidega.

Viimane Eesti tervishoiusüsteemi ülevaade ilmus 2013. aastal ning enne seda 2008. aastal. See on kõige sagedamini viidatud, tsiteeritud ja loetud võõrkeelne väljaanne Eesti tervishoiusüsteemi kohta, mis annab meie süsteemist tasakaalustatud kirjelduse ja lubab meie saavutusi võrrelda rahvusvaheliselt.

Kokkuvõte on leitav sotsiaalministeeriumi lehel.

Uuringu lühikokkuvõte eesti keeles (PDF-fail).

< tagasi Uudised