UUDISED

Eesti õendusabi kvaliteet on aastatega märgatavalt paranenud

 

Postimees

 

Pressiteade

05.09.2017

Iseseisev statsionaarne õendusabi ehk õendusabi osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis krooniliste haigustega patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet ja vajadusel leevendada tema vaevusi. Selleks, et hinnata patsientide vajadusi ja parendada teenuse kvaliteeti Eestis, viis Hooldusravi Osutajate Ühendus haigekassa tellimisel läbi kliinilise auditi iseseisva statsionaarse õendusabi osutamise kvaliteedi ja põhjendatuse kohta.

Auditimeeskonna liikmed Miia-Kersti Sultsmann ja Lilia Leppsaar selgitavad, et patsiendikeskne ravi ja hooldus hõlmavad nii tervise-, toimetuleku-, kui ka sotsiaalseid probleeme. Olgugi et õendusabi ei ole sama, mis hooldekodu ja hoolekandeteenused, on siiski olemas kokkupuutepunkte, sest sageli põevad ka hooldekodudes elavad inimesed kroonilisi haigusi.

Õendusabi osutamise oluline alus on patsiendikeskne tervishoiusüsteem

Patsiendikesksus on tervishoius laialdaselt kasutatav termin, mille all mõistetakse inimese vajaduste ja eelistustega arvestamist, individuaalsete väärtuste tunnustamist ning vabadust otsuste tegemisel. „Kõigil patsientidel õigus võrdsele kohtlemisele sõltumata tema usulistest tõekspidamistest, rassilisest kuuluvusest ja sotsiaalsest staatusest. Sellepärast on teenuse osutamisel on üheks kvaliteedi mõõdupuuks patsiendi rahulolu,“ toovad dr Sultsmann ja Leppsaar välja auditi läbiviimise tagamaid. „Patsiendi heaolu tagamiseks on oluline, et nii haige kui tema perekond osaleksid hoolduse planeerimises,“ rõhutavad nad.

Õendusteenuse osutaja seisukohalt väljendub patsiendikesksus eetilistes põhimõtetes: „Positiivne suhtumine eakatesse, patsiendi ja tema lähedaste kaasamine teenuse osutamise protsessi, nende teavitamine planeeritavatest ravi- ja hooldusprotseduuridest, patsiendi õiguses väljendada oma ootusi ja nõustuda või mitte nõustuda ravimeeskonna arvamustega,“ lisavad nad. „See on protsess, mis toetub partnerlussuhtele tervishoiuteenuse pakkuja ja saaja vahel.“ Mõistagi peavad õendusmeeskonna liikmed olema ka erialaselt pädevad. „Patsiendid on selles valdkonnas valdavalt 65-aastased ja vanemad ning eakatega tegelemine eeldab sügavamaid teadmisi ealistest iseärasustest tulenevatest haigustest ja nende ennetamisest,“ rõhutavad audiitorid.

Läbiviidud auditis hinnati nii õendusdokumentatsioonis toodud andmeid kui vaadeldi organisatsiooni juhtimise elemente, õendusprotsessi, patsiendikesksust ja füüsilist keskkonda asutustes kohapeal. Valik auditeeritavatest asutustest moodustati juhuvalimi alusel. Kokku auditeeriti 300 õenduslugu. Selgus, et 80% õendusjuhtudest on põhjendatud, 11% juhtudest oleksid vajanud mõnda muud teenust ning 8% juhtudest jäi põhjendatus lahtiseks, kuna dokumentatsioon ei olnud piisav.

Nõuetekohaselt täidetud dokumentatsioon tagab ravi kvaliteedi ja järjepidevuse

Õendusabiteenusele suunamise aluseks on arsti saatekiri. „Kõige paremini oli saatekirjadel täidetud diagnooside osa, kuid ükski diagnoos üksi ei anna teenuse alustamiseks ja osutamiseks vajalikku infot,“ selgitavad Sultsmann ja Leppsaar. Pahatihti oli aga selle sisuline osa – patsiendi terviseseisundi kirjeldus, õendusabi vajadus ja patsiendi funktsionaalne seisund, mis eeldab läbivatust – kõige kesisemalt täidetud. „Suur hulk saatekirjadest ei sisaldanud patsiendi kohta vajalikku informatsiooni,“ avastasid audiitorid. Auditis hinnati veel õendusplaani vastavust saatekirjades kirjeldatud probleemidele. „On oluline, et õendusprobleemid tuleneksid anamneesist (patsiendi kohta andmete kogumisest – toim) ning et õendusanamnees ja -plaan oleksid omavahel sisuliselt seotud. See tagab õendusprotsessi loogilisuse ja järjepidevuse,“ tutvustavad audiitorid. „72% õenduslugudes vastasid püstitatud ravieesmärgid õendusprobleemile, kuid oli lugusid, kus puudus sisuline seos õendusanamneesi ja -probleemide vahel.“

„Läbiviidud auditi eesmärgiks ei olnud aga anda hinnangut iseseisva statsionaarse õendusabi teenuse osutamisele, vaid tuvastada valdkonnad või tööprotsessid, kus tuleks teha muudatusi ja anda tagasisidet teenuseosutajatele“ selgitavad Sultsmann ja Leppsaar auditi tagamaid. Auditi aruandes andis meeskond erinevatele asutustele hulga soovitusi teenuse kvaliteedi parandamiseks. Haigekassa hindas iseseisva statsionaarse õendusabi kvaliteedi Eestis üldiselt heaks, tuues välja olulise paranemise võrreldes eelmise auditiga, mis viidi läbi 2007. aastal. „Seda võibki lugeda hinnanguks teenuse osutajatele ja teenusele Eestis,“ jäävad M. Sultsmann ja L. Leppsaar rahule.

Auditi kokkuvõtet on võimalik lugeda haigekassa kodulehelt www.haigekassa.ee

< tagasi Uudised