UUDISED

Eesti kaalub tuberkuloosi vastu vaktsineerimise piiramist

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

20.03.2018

Eesti eksperdid kaaluvad, kas selle asemel, et anda tuberkuloosivaktsiini pea kõigile vastsündinutele, võiks vaktsineerida ainult riskirühma kuuluvaid lapsi. Mitmes Euroopa riigis saavad tuberkuloosivaktsiini ainult riskirühma kuuluvad lapsed, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tuberkuloosivaktsiini süstitakse Eestis pea kõigile vastsündinutele. Vaktsiin mõjub neile umbes 80-protsendil juhtudest ning toimib kuni 15 aastat.

Tartu ülikooli kopsukliiniku tuberkuloosiosakonna juhataja, doktor Lea Pehme ütles, et tuberkuloosi haigestumine on Eestis silmatorkavalt vähenenud.

“Viimase 15 aasta jooksul pisut enam kui 700 juhult, 174 juhuni möödunud aastal. Ja sealhulgas laste haigestumine on meil päris väike. Kuskil 1-2 last aastas. Nii et see on see baas, miks me võime hakata rääkima selektiivsest vaktsineerimisest,” ütles ta.

Ka maailma terviseorganisatsioon on seisukohal, et kui nakatumisrisk riigis on väike, pole vaja kõiki lapsi vaktsineerida.

Perearstide selts ning kopsuarstide selts tegid ettepaneku aruteluks, ning sotsiaalministeeriumi juures tegutsev ekspertkomisjon haaras mõttest kinni.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber märkis, et vaja on kaaluda poolt- ja vastuargumente. “Aga see ei ole kindlasti ametnike pädevus, vaid me olemegi teinud pöördumise erialaseltside poole, et nad arutaksid seltsi liikmetega seda küsimust, et siis järgmises komisjonis seda taustainfona kasutada,” ütles ta.

Universaalsest tuberkuloosivaktsiinist on loobutud 14 riigis, sealhulgas suuremas osas Lääne-Euroopas ning see ei ole olulist haigestumise kasvu kaasa toonud.

Pehme sõnul tehakse neis riikides ka väga tugevat tööd, et üles leida lapsed, keda ikkagi tuleks vaktsineerida.

“See muutus on tegelikult hirmsuur, kui me hakkame selektiivset vaktsineerimist tegema, sest kogu süsteem tuleb ümber teha. Praegu süstime esimestel elupäevadel lapsele vaktsiini. Hõlmatus on väga hea. 95-96 protsenti lastest on Eestis vaktsineeritud tuberkuloosi vastu. Meil erilist probleemi, et emad selle vastu väga tõrguksid, ei ole. Aga edaspidi, kui me sellest loobume, siis muidugi me peame looma uue süsteemi, kaasa haarama esmajoones perearstid nende koormus muidugi suureneb. Ja väga palju rõhuma inimeste enese teadlikkusele,” märkis ta.

Lääne-Euroopas on üks riskigrupp päris kindel ehk enamasti haigestuvad tuberkuloosi sisserändajate lapsed. Eestis on tuberkuloosialtimatest riikidest tulnud inimesi vähe, kuid oht on nendele lastele, kes saavad tuberkuloosibakteri perekonnast.

“Need pered me leiame veel üles. Aga kui nad sõidavad reisile, kui laps on üle kolme kuu kõrge haigestumusega riigis, on see juba riskitegur. Aga seda ei tea mitte keegi peale vanemate. Ja me natukene kardame seda uut situatsiooni, kas me suudame nii hästi selgitada vanematele, et nad oleks ise huvitatud vaktsineerimisest,” ütles Pehme.

Tuberkuloosivaktsiin on suhteliselt odav ning tõenäoliselt lisandub selektiivse vaktsineerimise puhul aastas 1-2 lapse ravikulu. Raha nõuab ka teavitustöö ja riskilaste leidmine ehk haigekassa seisukohalt polegi suurt vahet, kas vaktsineerida kõiki või ainult mõnisada last aastas. Ka tõsiseid vaktsineerimistüsistusi esineb Eestis harva, seni on olnud kaks juhtu immuunpuudulikusega lastel.

“Vaktsiine tuleb kogu aeg juurde. Ja väga efektiivseid vaktsiine tuleb juurde. Me peaksime lihtsalt mõtlema sellele, et vaktsiinikoormust vähendada. Muidu, praegune süsteem töötab väga hästi,” ütles Pehme.

Sotsiaalministeeriumi juures koguneb komisjon uuesti aprillis ja siis saab ehk täpsemalt paika edasiste arutelude ajakava ehk millal võiks selguda, kas universaalse tuberkuloosivaktsiiniga minnakse edasi või mitte.

 

< tagasi Uudised