UUDISED

Eelnõu seab kolmandate riikide meedikuile Eestis töötamiseks karmimad nõuded

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

09.05.2018

Riigikogus tuleb kolmapäeval esimesele lugemisele eelnõu, mille järgi peavad kolmandatest riikidest Eestisse tööle tulevad arstid, õed ja ämmaemandad tulevikus läbima praktika ning tegema eestikeelse teooriaeksami.

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut selgitas ERR-ile, et paar aastat tagasi sotsiaalministeeriumis tehtud auditi järgi pole kolmandatest riikidest tulnud meedikute puhul piisavat selgust, kuidas nende tööleasumist korraldada ja otsust teha.

“Eelnõu üks fookus on panna selgelt paika, millise protseduuriga saaksid kolmandates riikides hariduse omandanud tervishoiutöötajad Eestis tööle asuda,” lausus ta.

Kolmandateks riikideks loetakse väljaspool Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda ja Šveitsi asuvaid riike. Sikkuti sõnul peab selline meedik lisaks diplomi esitamisele sooritama vastavuseksami, mis koosneb kahest osast: tööpraktikast ja teooriaeksamist.

“Praktika on see, et ta saab Eesti tervishoiutöötaja juhendamisel haiglas või perearstikeskuses tööle asuda, seal on võimalik tema töövõtteid hinnata ja tema ise näeb, kuidas see töö välja näeb. Praktika kestab üks kuni kuus kuud ja seda on võimalik pikendada kuni ühe aastani,” rääkis ta.

Ministri sõnul tuleb pärast tööpraktika lõppu läbida teooriaeksam, mida korraldab Tartu Ülikool, kes otsustab ühtlasi sõltuvalt erialast, milline eksam välja näeb ja kes seda läbi viib.

“Eelkõige on küsimusi tekitanud punkt, et see teooriaeksam on eestikeelne. Seda ei pea tegema kohe pärast üht kuud praktikat, vaid võib teha 12 kuu jooksul pärast praktika lõppu ning kui see esimesel korral ei õnnestu, saab 12 kuu jooksul seda uuesti sooritada,” kirjeldas Sikkut.

Ta lisas, et ehkki eksam on eesti keeles, ei ole paika pandud, et inimene peaks vastama mõnele konkreetsele keeletasemele. Küll aga peab eksamitegija saama aru suhtlustasandil eesti keelest ja tundma erialatermineid. Sikkuti sõnul on see nõue kooskõlas keeleseadusega ning vastab ka arstide ootusele.

“See tähendab, et inimene peab olema siia tulekuks motiveeritud,” lisas ta.

Sikkuti sõnul ei laiene uued nõuded juba praegu Eestis töötavatele kolmandate riikide meedikutele, vaid jõustub tuleva aasta 1. juulil ehk puudutab tulevasi tulijaid. Arstide keeleõppeks ei ole kavas luua eraldi süsteemi, vaid neile laienevad kõik võimalused, mida sisserännanutele pakutakse.

Seda, kas uus süsteem vähendab arstide, õdede ja ämmaemandate huvi võõrsilt siia tööle tulla, ei osanud Sikkut öelda, kuid märkis, et tegelikult on numbrid olnud ka seni väiksed – viimastel aastatel on aastas siia tööle tulnud meedikuid olnud alla kümne.

Eelnõu laiendab ka ravikindlustust arst-residentidele, kes teevad praktikat ja töötsükleid lühikeste lepingutega. Kui seni jäid nad alla kuuajase lepingu puhul ravikindlustuseta, siis eelnõu järgi seda enam ei juhtu.

 

< tagasi Uudised