UUDISED

Doktoritöö: noorte vaimset heaolu laastab kõige enam küberkiusamine

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

04.07.2018

Kõigist kiusamise liikidest mõjub noorte vaimsele heaolule kõige laastavamalt küberkiusamine, selgub suitsidaalsete mõtete ja depressiivsete tunnete levimust uurinud Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Lauraliisa Margi doktoritööst.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on enesetapp 15–29-aastaste vanusrühmas üks peamistest surmapõhjustest. Seejuures on 15–19-aastaste Eesti noorte suitsiidikordaja on üks kõrgemaid kogu maailmas. Mark tõi välja, et depressioon on üks sagedasematest enesetapuga seostatud vaimse tervise häiretest. Doktoritööst tuli välja, et viimase 12 kuu jooksul oli 7.–9. klasside õpilastest suitsiidimõtteid kogenud 13 protsenti ja depressiivseid tundeid iga neljas.

“Kuigi riskikäitumist peetakse sageli normaalseks noorukiea osaks, seondusid kõik väitekirjas analüüsitud riskikäitumised (varane seksuaalsuhe, regulaarne suitsetamine, alkoholi tarvitamine, füüsilistes kaklustes osalemine, koolikiusamine) suuremate šanssidega suitsiidimõtete ja/või depressiivsete tunnete kogemiseks,” tõdes Mark.

Näiteks 13-aastaselt või varem seksuaalühtes olemine seondus tüdrukute puhul ligi kaheksa korda, poiste hulgas kasvatas see võimalust suitsiidimõtete tekkimiseks üle nelja korra. “Mida nooremalt suguelu alustati, seda sagedamini tarvitati ka alkoholi, suitsetati, osaleti kaklustes, kiusati teisi ja seda madalam oli noore hinnang oma tervisele,” selgitas doktorant.

“Mitme riskiteguri samaaegne esinemine suurendas 15-aastaste kooliõpilaste hulgas suitsiidimõtete tekkimise võimalusi hüppeliselt, nelja ja viie riskiteguri samaaegne esinemine ligi kümme korda,” tõdes Mark. Oluline oli ka see, kui kerge oli noorukitel rääkida muredest oma vanematega, eeskätt emaga. Keerukamad suhted suurendasid võimalust suitsiidimõtete kogemiseks ligi viis korda.

Kiusamise ohvriks ja/või kiusaja rollis olemine seondus ennekõike tõsiselt häiritud vaimse heaoluga. Poiste puhul suurendas šansse tõsiselt häirunud vaimseks heaoluks kõige rohkem kiusatava rollis olek, tüdrukute puhul kiusaja-kiusatava rollis olek. Küberkiusamine osutus nii poiste kui tüdrukute puhul vaimse heaolu kontekstis kõige laastavamaks kiusamise liigiks.

Tulemustest järeldub, et riskikäitumist tuleks vaadelda kui ohumärki noore puuduliku vaimse heaolu kohta, mitte pelgalt ealise iseärasusena. Seda eriti juhul, kui riskikäitumistel on kumuleeruv iseloom.

“Noorte riskikäitumist saab ja tuleb kasutada vaimse tervise võimalike probleemide varaseks märkamiseks ja sekkumiseks. Lisaks riskikäitumise vähendamisele suunatud sekkumistele, tuleb jõuliselt tegeleda koolikiusamise problemaatikaga. Tõenduspõhiste koolikiusamist vähendavate meetmetega tuleb alustada vara, nende meetmete rakendamine peab olema pidev ja need peavad hõlmama kõiki kiusamisega seotud osapooli, sh pealtvaatajataid,” leidis Mark.

Doktoritöö “Depressive Feelings and Suicidal Ideation Among Estonian Adolescents and Associations with Selected Risk Behaviours” (“Eesti noorukite depressiivsed ja suitsidaalsed mõtted ja depressiivsete ning suitsidaalsete mõtete seos valitud riskikäitumistega”) juhendajad on TLÜ professorid Airi Värnik ja Merike Sisask, oponendid Glasgow Ülikooli professor Rory O’Connor ja Tartu Ülikooli dotsent Dagmar Kutsar.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.

< tagasi Uudised