UUDISED

Astmapuude määramiste hulk lastele viitab süsteemi kuritarvitamisele

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

31.01.2018

Astmahaigete laste arv, kellele on määratud kas keskmine või raske puue, on aasta-aastalt kasvanud. Osa neist ei kasuta näiteks regulaarselt astmaravimeid, küll aga riigi rahastatud spaateenust.
Kõigist puudega lastest moodustavad astmahaiged lapsed – igal aastal saab puude ligi 2400 – umbes viiendiku.

Kahtlustäratav on aga see, et näiteks Ida-Virumaal elab puude saanud lastest koguni 46 protsenti. Järgnevad Tartumaa 16, Harjumaa seitsme ja Viljandimaa viie protsendiga.

Sotsiaalkindlustusamet tunnistas “Aktuaalsele kaamerale”, et praegune puude määramise kord jätab teenustest ilma tegelikud abivajajad.

On tõsi, et astma diagnooside arv tõuseb kõikjal maailmas, et aga näiteks Eestis eelmisel aastal 81 protsenti kõikidest väikestest astmapatsientidest on nüüdseks puudega, tuli halva üllatusena ka arstidele, kinnitas perearst-allergoloog Kersti Veidrik.

Seda enam, et arstide kinnitusel neid lapsi väga vähe, kelle astmat raviga kontrolli alla ei saada. Eriti raske on mõista puude saamist, kui haigusloos on mustvalgelt kirjas, et laps tegeleb aktiivselt spordiga ja e-tervise infosüsteemist nähtub, et isegi ravimeid välja ei osteta.

Astma ravijuhendi koostajad, arstid, ei mõista, kuidas on juhtunud, et lapseea astma tähendab automaatselt puude määramist, kui vanemad seda taotlevad.

Astmahaiged lapsed on suures osas kerge astmaga, kontrolli all oleva haigusega, hea füüsilise tervisega, rõõmsameelsed, kes mitte mingil juhul ei vaja puuet.

Doktor Veidrik, kes on perearst Rakveres, ei taha nõustuda, et astmat soovitavad vanematel taotleda tihti just perearstid.

“Ma ei oska öelda kõikide eest, aga ma arvan, et enamik arste ei tee seda. Võib-olla on mõni seltskond, kes tuleb vastu vanema soovile. Küll olen ma aga kuulnud, et soovitavad sotsiaaltöötajad,” rääkis ta.

Kersti Veidriku hinnang lapsevanematele on karm. Ta ütleb, et vanemate jooks pole sageli oluline mitte lapse haigusega tegelemine, vaid puude vormistamine, sest levinud on info, et sellega kaasnev hüve – sanatoorium – on lapsele puude taotlemist väärt.

“Nad on väga ilusti selle selgeks saanud, et see mugavusteenus tasub seda, et enda laps tunnistada puudega lapseks, kui laps on rõõmsameelne, aktiivne koolilaps. Ja kui lugeda vanemate blogisid, siis seal on see väga ilmekalt välja toodud,” lausus Veidrik.

Seda hinnangut kinnitab paraku ka sotsiaalkindlustusameti analüüs. “Kõige sagedamini taotlesid esmapuuet astmahaiged lapsed, lisaks leidsime, et 40 protsendile koostatud rehabilitatsiooniplaanidest ei järgnenud teenuseid ja väga suur hulk kasutasid sõidu ja majutuskulusid ja kõige sagedamini kasutasid neid just astmahaiged lapsed,” rääkis sotsiaalkindlustusameti nõunik Annika Priilinn.

Lihtsamalt öeldes tarbiti rehabilitatsiooniteenustest vaid füsioteraapiat Eesti teises otsas asuvas SPA-s, mis väljendus siis majutusteenuses ja transpordikuludes nii lapsele kui tema saatjale.

Õnneks või kahjuks on aga majutus- ja transporditeenuse kompenseerimisel piir ning ülejäänud raha jääb nende laste puhul kasutamata, sest tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi või tugiisiku teenust nad reeglina ei vaja ega kasuta.

Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsioonivaldkonna juht Meris Tammik selgitas, et kui rehabilitatsiooniplaan on koostatud ja laps suunatud teenusele laps, siis tegelikult päris suur summa broneeritakse ja seda ei saa kasutada siis mingiteks muudeks rehabilitatsiooniteenusteks.

“Selliseid juhtumeid on kahjuks palju, kus raha on kinni ja laps teenust ei taha või ei saa või ei käi. See ei ole hea, sest tegelikult on neid lapsi, kellel on sügav või liitpuue ja kes vajakisd senisest suuremat toetust,” lausus Tammik.

Lahtiseletatult, raha sotsiaalkindlustusametil justkui on, aga tegelikele abivajajatele seda jagada ei saa.

Kokku tasub sotsiaalkindlustusamet puudeastmest sõltumata aastas ühe lapse kohta 1395 euro väärtuses erinevaid teenuseid.

Lisandub igakuine puudetoetus vastavalt kas 69 või 80 eurot kuus. Täpselt sama summa eest peavad hakkama saama ka need pered, kus kasvab liitpuudega, 24 tundi hoolt ja järelevalvet vajav laps.

 

< tagasi Uudised