UUDISED

Arst: 1980-1992 sündinud peaksid leetrite vaktsiini pärast enim muret tundma

 

Eesti Rahvusringhääling

 

Pressiteade

05.04.2018

Aastatel 1980-1992 sündinud peaksid uurima, kas nad on leetrite vastu kahe doosiga vaktsineeritud ning vajadusel uuesti kaitsesüsti teha laskma, sest sellel perioodil ei pruukinud kõik lapsed mõlemat vajalikku doosi saada, ütles Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsionist Kersti Kink.

Möödunud nädalal diagnoositi Viimsi koolis õppival vaktsineerimata lapsel pärast reisilt naasmist leetrid ning haigestus ka tema vaktsineeritud ema.

Kink rääkis Vikerraadio saates “Uudis+”, et alates 1993. aastast sündinud lapsed on vaktsineeritud uue elusvaktsiiniga, mis kaitseb mumpsi, punetiste ja leetrite eest ning annab kahe doosiga väga hea ja pikaajalise kaitse. Vahemikus 1980-1992 sündinud võivad aga olla saanud ainult ühe doosi vaktsiini.

“Seal vahemikus sündinud peaksid natuke pingutama ja vaatama, kas neil on võimalik kuidagi seda ajalugu taastada, et kas neile on ikka tehtud kaks doosi leetrite vaktsiini. Kui on teada, et nad üldse ei vaktsineerinud või vaktsineerimine jäi pooleli, siis peaksid ka need täiskasvanud tegema kaks doosi vaktsiini. Siis on kindel, et ei ole võimalik haigestuda,” sõnas ta.

Kui leetrid on ägedam ja aktiivne haigus, mis annab raskeid tüsistusi, siis punetiste vastu vaktsineeritus on tähtis eelkõige lapseootel naistele.

“Soovitan uurida oma dokumente ja kui pole võimalik infot taastada, siis saab teha analüüsid, et vaadata, kas kaitsekehad on olemas. Ja kui seda ei õnnestu teha, ei juhtu ka midagi, kui vaktsineerida end uuesti,” selgitas arst ja rõhutas, et esmajärjekorras puudutab see just eelmainitud ajavahemikul sündinuid.

Enne 1980. sündinud on tema sõnul arvatavasti leetrid läbi põdenud ja eeldatakse, et kokkupuude on olnud, kuid keelatud pole ka vaktsineerida.

Difteeria ja teetanuse vaktsiini tuleks korrata iga 10 aasta tagant

Paljud inimesed ei pruugi Kingi sõnul teada, et täiskasvanutele mõeldud vaktsiini difteeria ja teetanuse vastu saab perearsti juures teha tasuta iga 10 aasta tagant. Paraku ei pruugi perearstidel olla meeles seda võimalust pakkuda ja patsiendid ei oska seda ka küsida.

Kui aga inimene on mõne trauma tõttu traumapunktis käinud, tehakse seal sageli ka teetanuse ja difteeria vastane vaktsiin. Selle vaktsiiniga on Eestis hõlmatud ainult 20 protsenti täiskasvanutest ning infektsionisti sõnul tähendab see seda, et kui näiteks difteeriapuhang Eestit tabaks, oleks haigestunuid hulgaliselt.

“Kui hõlmatus on madal, siis on see hea pind epideemia alguseks. Loodame, et nii must stsenaarium käiku ei lähe, aga selge on see, et vaktsineerida tuleb. Aga rohkem tuleb ka pakkuda ja teadlikkust tõsta, et patsiendid teaksid seda küsida,” tõdes Kink, märkides, et ehkki Eestis pole viimastel aastatel difteeriasse haigestutud, siis näiteks Lätis ja Venemaal on see haigus täiesti olemas.

Ta rõhutas, et nii difteeria kui teetanus on väga ohtlikud haigused, mis eeldavad meedikutelt kiiret diagnoosimist ja reaktsiooni. Teetanusele pole spetsiifilist ravi ei ole, difteeria vastu on küll olemas antibiootikumid, aga võib juhtuda, et need ei toimi. “Töö on tellija materjalist,” tõdes arst. “Kui on tugev immuunsüsteem, jõuab vastu seista, kui ei, siis ei jõua”.

Rääkides gripihoojast, sõnas Kink, et see ei ole veel lõppenud, kuid saab tavaliselt läbi siis, kui ilmad sojaks lähevad. Gripivaktsiini suhtutakse tema sõnul sageli üleolevalt, kuid tegelikult on gripp väga raske haigus, mille tüsistused on väga tõsised.

Ehkki vaktsiinid ei anna kunagi päris sajaprotsendilist kaitset, rõhutas Kink, et haigestunud põevad seda kergemalt ja kiiremini ning ei saa tüsistusi.

< tagasi Uudised