Blogi

Kui oled pidevalt väsinud võib tegemist olla kehvveresuse sümptomiga

06.02.2017

Autor: Meeli Glükmann, meditsiinilabori SYNLAB laboriarst

Kehvveresus ehk aneemia on maailma rahvastiku seas väga levinud haiguslik seisund – ligikaudu 30 protsendil maailma rahvastikust esineb nimetatud mure. Kehvveresuse puhul on veres hemoglobiini sisaldus normaalsest madalam. Seisundi diagnoosimisel on suureks abiks vereanalüüsid.
Kehvveresus tekib, kui luuüdis ei moodustu piisavalt uusi punavererakke ja ei sünteesita piisavalt hemoglobiini. Hemoglobiin sisaldab rauda, mis võimaldab siduda hapnikku ja transportida seda kõikidesse organismi kudedesse. Kui koed saavad piisavalt hapnikku, tunneb inimene ennast terve ja värskena. Kehvveresuse korral tekib aga kudedes nn hapnikunälg. Selle süvenedes, võivad tekkida erinevate organite ja kudede funktsioonihäired, kahjustused ja lõpuks haigused.

Kehvveresus avaldub mitmel moel
Kehvveresuse sümptomid on inimestel erinevad, päris ainuomaseid tunnuseid ei ole. Enamlevinud on aga kahvatus ja väsimus, närvilisus ja vahest ka südamepekslemine füüsilisel pingutusel jt.
Sagedamini ettetulevateks aneemiate põhjusteks on raua-, folaadi- ja vitamiin B12 puudus organismis ehk nn ’’toitumisaneemiad’’. Need võivad kujuneda ebapiisava ja tasakaalustamata toitumise tagajärjel, aga ka suurenenud toitaine tarbimisvajaduse korral. Raseduse ajal, kasvamise perioodil ja suure füüsilise koormusega treenivatel sportlastel on nende ainete vajadus suur. Aneemia põhjuseks võivad olla ka liigne või krooniline verekaotus, näiteks vererohked menstruatsioonid, samuti ka seedetrakti haigused. Oluline on märkida, et juhul, kui kehvveresus on tekkinud toitumisvigade tõttu, on inimese vereloome korras ja aneemia allub tavaliselt hästi ravile.

Põhjuseid on rohkem
Raskemad, kuid õnneks harvemini esinevad aneemiad on seotud immuunsüsteemi või teatud ravimitest põhjustatud vereloome häiretega. Kehvveresus võib tekkida ka mõnede krooniliste haiguste ja infektsioonide tüsistusena, seda kehvveresuse vormi nimetatakse kroonilise haiguse või ka põletikuaneemiaks. Sellisel juhul sarnaneb kehvveresus küll rauapuudusaneemiale, aga terveneda aitab õige põhihaiguse ravi, mitte rauarikka toidu söömine.
Valest toitumisest tuleneva aneemia esinemissagedus on nii Eestis kui ka mujal maailmas suur ja sageli ka aladiagnoositud. Rauapuuduse olulisem põhjus tänapäeval on rauarikaste toiduainete ebapiisav tarbimine. Organismi rauavarud naistel on väiksemad kui meestel. Suurenenud rauavajadus on kasvueas imikutel, väikelastel, lapseootel- ja imetavatel- ning vererohke menstruatsiooniga naistel ja ka sportlastel. Raua sisaldusele toidus peaksid rohkem tähelepanu pöörama ka taimetoitlased.

Hea teada:

  • Rauapuudusaneemia on kõige sagedasem kehvveresuse vorm, seda esineb rohkem kui viiel protsendil arenenud riikide elanikest.
  • Rohkem kui 20 protsenti naisi, pooled rasedad ja kolm protsenti mehi kannatab nimetatud rauapuuduse käes.
  • Väga levinud on ka latentne rauapuudus, mida esineb 30% kooliealistest lastest ja rasedatest. Latentne rauapuudus tähendab seda, et hemoglobiin on küll normis, aga raua tagavara ehk ferritiini organismis napib.

Mitmekesine toit aitab
Taimsetes toiduainetes küll sisaldub rauda, kuid neis olev raud on inimorganismile raskesti kättesaadav ega imendu seedetraktis hästi. Taimedest imendub vaid viis kuni kaheksa protsenti sisalduvast rauast ja on vähenenud maohaiguste korral.
Rauarikkad toiduained on tailiha, nii looma-, sea- ja lambaliha; maks, vereproduktid, austrid, munad. Taimed, mis sisaldavad rauda on spinat, kaunviljad, kuivatatud puuviljad, näiteks rosinad, aprikoosid, banaanid jt. Raua imendumist soodustavad C-vitamiini sisaldavad toiduained: tsitruselised, paprika, tomat, porgand jm.

Juba väljakujunenud rauapuudusaneemia korral ei piisa ainult toitumise korrigeerimisest, oluline on lisaks võtta rauapreparaate, mida soovitab arst. Rauapreparaate võetakse tühja kõhuga, peale tuleb juua vett või mahla, kindlasti mitte aga piima, teed või kohvi – viimased hoopis pidurdavad raua imendumist seedesüsteemist.

Kehvveresuse üheks põhjuseks võib olla ka vitamiin B12 puudus toidus. See vitamiin on vajalik punavererakkude arenguks, normaalseks vereloomeks, närvisüsteemi ja naha häireteta toimimiseks. B12 sisaldub vaid loomsetes toiduainetes, sh nt piimatoodetes ja munas ning selle varusid jätkub organismis umbes kaheks aastaks. Vitamiini hulk on sageli vähenenud vanemas eas, selle taset veres saab määrata lihtsa vereanalüüsiga.

Foolhape (folaat) on B grupi vitamiin, mis koos vitamiin B12-ga on vajalik nukleiinhapete ja aminohapete sünteesiks, valkude, rasvade ja süsivesikute normaalseks ainevahetuseks. Folaadi vajadus suureneb raseduse ajal. Inimene saab tavaliselt oma igapäevase folaadikoguse just taimsest toidust, seda sisaldub palju nt rohelistes lehtköögiviljades, näiteks roheline salat, spinat ja puuviljades – apelsin ja mango ning vähemal määral ka loomses toidus, näiteks maksas. Vähesel määral toodab folaati ka seedekulgla mikrofloora. Vitamiini tagavarast maksas jätkub kuni kolmeks kuuks.

Analüüsid annavad vastuseid
Kehvveresuse põhjused on oluline varakult avastada. Esmaseks kehvveresuse põhjuste väljaselgitamiseks ja diagnoosimiseks sobivad lihtsad vereanalüüsid. Selleks tuleks pöörduda oma perearsti poole või otse meditsiinilaborisse. Tüüpiliseks aneemiale viitavaks näitajaks on vere madal hemoglobiinitase, kuid vastavalt kehvveresuse vormile on võimalik teha mitmeid erinevaid vereanalüüse nagu hemogramm, ferritiin, vitamiin B12, folaat, retikulotsüüdid, lahustuvad transferriini retseptorid jne.

• SYNLABi laboriarstid on koostanud Kehvveresuse paketi, mis koosneb kuuest analüüsist. Analüüside tulemused näitavad kehvveresust või selle eelset seisundit ning aitavad selgitada kehvveresuse põhjust.
• Euroopa suurimasse laboriketti kuuluv ja Eesti üks suurimaid meditsiinilaboreid SYNLAB on laborianalüüse teostades arstidele haiguste diagnoosimisel abiks olnud juba üle 20 aasta. Meil saab teha umbes 5000 erinevat analüüsi.
• Terviseriski paketi saab tellida otse ja mugavalt erapatsiendiportaalist MINU.SYNLAB.EE või laborist.
• Vereproovi saab anda ilma eelregistreerimiseta lähimas SYNLABi verevõtukohas ja vastused jõuavad samasse portaali hiljemalt kolme tööpäeva pärast.
• Küsimuste korral tasub lisaks tellida laboriarsti konsultatsioon. Vajadusel võib analüüside tulemused edastada oma perearstile või erialaarstile.

Loe lähemalt patsiendiportaalist MINU.SYNLAB.EE!
www.minu.synlab.ee/toode/kehvveresuse-pakett

<<Tagasi blogisse