Blogi

Alzheimeri tõbi

25.04.2017

Alzheimeri tõbi hävitab ajurakud pöördumatult

Alzheimeri tõbi on aeglaselt süvenev, närvirakkude hukku põhjustav pöördumatu ajuhaigus. Algab see mälu halvenemisega, seejärel väheneb arusaamine, keelekasutus, otsustus- ja kõnevõime. Aja jooksul lisanduvad isiksuse muutused ning käitumishäired, võib esineda segasusseisundit. Tõve lõppstaadiumis ei pruugi haige enam ära tunda oma lähedasi, ei oska istuda ja kõndida ega suuda süüa.

Eestis põeb Alzheimeri tõbe rohkem kui 10 000 inimest. Haigestutakse enamasti peale 60ndat eluaastat, harva varem. Iga haigestunu põeb erinevalt. Tõve kulgemise kiirus on varieeruv ning mõnel juhul võib see areneda läbi mitme staadiumi tavapärasest lühema ajaga.

Peamisteks sümptomiteks on algfaasis vaimsete võimete taandumine koos mälu halvenemisega, meeleoluhäired ja depressioon. Sellele lisandub õppimisvõime ning ettevõtlikkuse vähenemine, reaktsiooniaja pikenemine, samuti uute situatsioonide vältimine.

Järgmises faasis kahaneb sotsiaalse suhtluse võime, kaldutakse eralduma. Iseseisvalt tullakse veel toime lihtsamate toimetustega, kuid nõudlikumad ülesanded käivad üle jõu.

Edasi muutub puue üha enam märgatavaks. Meenuvad mälestused kaugest minevikust, kuid lühiajaline mälu on taandumas. Kaob arusaamine kuupäevast, kella- ja aastaajast. Kiputakse eksima ning lähedasi ei tunta enam ära.

Haiguse süvenedes vajab inimene regulaarset abi ja valvet ööpäevaringselt. Kaob kontroll põie ja päraku üle ning võime närida ja neelata. Lõpufaasis suureneb vastuvõtlikkus nakkustele, tekib sageli hingamisraskusi ja jäädakse voodihaigeks.

Alzheimeri tõve põhjus ei ole veel selge ja praegu kasutatavatel ravivõtetel on väike sümptomaatiline efekt. Haiguse süvenemist peatavat ravi pole veel leitud ning olukorda saab leevendada vaid hooldamisega.

Haiguse ennetamiseks või sellega paremaks toimetulemiseks soovitatakse mitmeid tervist toetavaid eluviisiharjumusi, kuid protsessi taandarengut see ei takista. Ravimid siiski võivad ajutiselt aeglustada dementsuse sümptomite süvenemist ning parandada seeläbi tõbe põdevate inimeste ja nende hooldajate elukvaliteeti.

<<Tagasi blogisse