Sotsiaalministeerium

Pressiteade

25.09.2021

Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega luuakse riiklik perelepitussüsteem, et võimaldada vanematel lahku minnes sõlmida lapse heaolust lähtuvaid elukorralduse kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal. Oluline on vanemaid toetada selliselt, et nad suudaksid erimeelsuste korral omavahel koostööd teha. Kohtuväliste kokkulepete sõlmimine ennetab probleemide eskaleerumist ja kurnavaid kohtuvaidlusi.

Eelnõuga luuakse võimalus lapse elukorralduslikes küsimustes, näiteks lapsega suhtlemise õigus, alaealise lapse elatis ja teatud juhtudel ka hooldusõiguse küsimused, jõuda kokkuleppele perelepitaja abiga. Eelnõu käsitleb perelepitusteenuse osutamist nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal, mis tähendab, et kohtule antakse võimalus suunata pere perelepitusteenusele enne, kui kohus ise asja sisuliselt menetlema hakkab.

„Riikliku perelepitussüsteemi eesmärk ei ole saavutada laste vanemate omavahelist ära leppimist, vaid vaidlevad osapooled peaksid jõudma konkreetsetes vaidlusküsimustes mõlemale poolele sobiva lahenduseni, mis lähtub lapse huvidest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Eesmärk on aidata kaasa vanema ja lapse lähedase suhte taastamisele või säilitamisele olukorras, kus vanemad on lahku läinud. Vaidluse keskmes on ja peavad alati olema lapse huvid ja heaolu.“

Selleks, et kindlustada perelepitusteenuse üle-eestiline kättesaadavus ja ühetaoline kvaliteet, on oluline, et riigis oleks piisaval määral vajalike kompetentsidega perelepitajaid, teenusele endale kui ka perelepitajatele oleks seatud kindlad nõuded ning nii peredel kui ka kohtutel oleks üks kindel kontakt, kuhu teenuse saamiseks pöörduda.

Igal aastal pöördub erinevate last puudutavate küsimuste lahendamiseks kohtusse ligi 4000 inimest. Perelepitusteenuse senisest suurem kasutamine suurendab kohtuväliste kokkulepete arvu ning vähendab seeläbi kohtute koormust. Perelepitussüsteemi loomist ja lapse elukorraldust puudutavate küsimuste eelkõige kohtuvälist lahendamist toetavad nii riigikohtu esimees kui ka õiguskantsler.

Refereeritud artikkel täismahus siit: Sotsiaalministeerium