Kõige sagedasem unehäire on apnoe ning see väljendub selles, et magades tekivad inimesel hingamispausid. Kui need kestavad pikemalt kui 10 sekundit ning neid on sagedamini, kui 5 hoogu tunnis, loetakse seda uneapnoeks. Kuna hingamispausidest ülesaamiseks magab inimene rahutult ning ärkab tihti – mõnikord lausa sadu kordi öö jooksul, on tema unekvaliteet väga vilets ning see väljendub ka päevases väsimuses.
Unehäire apnoe all kannatav inimene elab hapnikupuuduses ning see mõjub kogu kehale laastavalt. Vererõhk tõuseb, tekivad südamerütmihäired, südamepuudulikkus, ülekaal, diabeet. Kui mitte tegeleda probleemi juurega ehk uneaegse hingamishäirega, siis pole abi tagajärgede ravimisest nt vererõhutablettide võtmisest.
Apnoe kiusab sageli inimesi, kellel on pingeline ja stressirohke töö ning pole aega sportimiseks ega korralikuks toitumiseks. Riskifaktoriks on ülekaal (kehamassiindeks üle 30) ja meessugu (mehi tabab haigus sagedamini kui naisi). Olulise tähtsusega on ülemiste hingamisteede anatoomilised iseärasused, mis on sageli pärilikud, ja pehmete kudede lõtvus. Haiguse esimene sümptom on norskamine.
Lisaks apnoele esineb veel mitmeid unehäireid, neist levinum unetus. 30-50 protsenti inimestest on unetud perioodiliselt, kuid keskeltläbi iga kümnes vaevleb unepuuduses pidevalt. Krooniline unetu on küll väsinud ja kurnatud, kuid ta ei suuda magama jääda. See seisund võib kesta vahelduva eduga aastaid.
Unevõlg on kallis maksta. Unehäirete all ei pea kannatama. Uuringud näitavad, et unetud inimesed kasutavad 2 korda rohkem tervishoiuteenuseid, nende juhtub 2 korda rohkem tööõnnetusi ning nad võtavad sageli töövõimetuspäevi.
Öine unevajadus täiskasvanu inimesel on 7,5-9 tundi. Tasub teada seda, et inimene on võimeline harjuma ka unepuuduse ja kroonilise väsimusega. Kui sa tunned ennast pidevalt väsinuna, ei suuda magada, ärkad sageli väsinuna või sinu lähedased kurdavad, et norskad palju, siis pea nõu unearstiga.
